Huvi päikesepaneelide paigaldamise vastu on hüppeliselt kasvanud. Praegu on Eestis kokku 13 000 tootjat, kellest pea pooled on mikrotootjad ehk toodavad alla 15 kilovati. Valdav enamik neist müüb elektrit ka tagasi.

Tartu külje all Haaslava külas on paneelid katusel juba välja paljudel. "Eks nad on igal pool menukad, kus inimestel vähegi on võimalik neid paigaldada. Oleme ausad, energiahindu vaadates on hirm. Eks ta mingil määral aitab hakkama saada," rääkis Haaslava elanik Mikk Miidla, kes lasi enda majale paneelid paigaldada möödunud suvel.

Tartus elav ja Kudinas suvitav Marko Praakli töötab IT-alal ja on arendanud välja vidina, mis börsiinfole tuginedes energiatarbimist kontrollib. "See on selline suur relee, mis lülitab sisse ja välja suure voolukoormusega seadmeid. Siin sees on tarkus, ta on ühendatud internetti ehk pilvesüsteemi, nagu tänapäeval kõik teavad, ja siis sealt pilvest öeldakse, millal on õige hetk, millal see välja lülitatakse."

Aga on veel võimalusi, kuidas energiakulu kontrolli all hoida. Üks võimalus on ehitada koju vana hea puuküttel ahi. Näiteks Viimsis elav pensionär Tõnu Murga otsustas ahju ehitada pärast möödunud talvel saadud gaasiarvete nägemist. Enne ahju ehitamist oli Murgal kamin, mis sooja ei salvestanud. "Ma ise ütlesin, et see oli selline lustimise kamin," rääkis Tõnu. "Kui möödunud aasta lõpus tulid suured gaasiarved, siis ma mõtlesin, et lustimise aeg on läbi, tuleb ahi muretseda. Ma otsisin pottseppasid, sellised, kes on meistrid ja kelle tööd kiidetakse. Nad ütlesid, et järjekord on novembris." See tähendab, et ahjuehitust oleks pidanud ootama kaheksa kuud. Seetõttu otsustas Tõnu moodulahju kasuks.

Kuna gaasihinnad on kerkinud lakke, otsivad alternatiive ka Tallinna kesklinna elanikud, kes senini on kütnud maja enda gaasikatlaga. Arhitekt ja majaühistu esimees Madis Eek elabki ühes sellises gaasiküttel olevas kortermajas ja tegeleb alternatiivide otsimisega juba mõnda aega. Tuleb välja, et linna kaugküttega liitumine ei olegi aga nii lihtne kui arvata võiks.

"Pöördusime Utilitase poole, sealt saime vastuseks, et kaugküte on siia piirkonda plaanis pikas perspektiivis," rääkis Madis Eek ja lisas, et pikem perspektiiv on Utilitase sõnul viis kuni kümme aastat. 

"Eravestlustes on antud mõista, et kui me sooviksime seda trassi, siis me peaksime selle ise kinni maksma või leidma siit piirkonnast teisi soovijaid, kes muudaksid selle trassi ehitamise soodsamaks. Minu jaoks on see veidi imelik, et miks Utlitas antud juhul ei kaardista kogu piirkonda, vaid paneb selle meie õlule, et otsige veel kliente, siis tuleb teile soodsam. Väga vajalik oleks Tallinna linna või riigipoolset abi perspektiivide saamiseks," arvab Eek.

"Siin me oleme" on ETV eetris esmaspäeva õhtul kell 20.