Nobeli rahupreemia said Vene ja Ukraina inimõiguslased ning Bialatski
Tänavuse Nobeli rahupreemia said Valgevene inimõiguste kaitsja Ales Bialatski ja Vene inimõigusorganisatsioon Memorial ning Ukraina inimõigusorganisatsioon Kodanikuvabaduste Keskus (Center for Civil Liberties).
Memorial on Venemaa tuntuim inimõigusorganisatsioon ja see asutati 1989. aastal. Organisatsioon on väsimatult võidelnud inimõiguste eest. Rühmitus on katalogiseerinud aastaid Nõukogude Liidus toime pandud kuritegusid, eriti andmeid Gulagi kohta.
Vene ülemkohus andis 2021. aastal korralduse Memorial sulgeda. Võimud väitsid, et Memorial "loob Nõukogude Liidust väära kuvandi kui terroririigist ja mustab teise maailmasõja mälestust".
60-aastane Bialatski on praegu Valgevenes vanglas. Ta on ühe tuntuima Valgevene inimõigusorganisatsiooni Vjasna (Kevad) asutaja. Organisatsioon loodi vastuseks diktaator Aleksandr Lukašenko karmile poliitikale. Lukašenko režiim surub julmalt maha meeleavaldusi.
"Bialatski on pühendanud oma elu demokraatia edendamisele oma kodumaal," teatas Nobeli rahupreemia komitee.
Inimõigusorganisatsioon Kodanikuvabaduste Keskus edendab inimõigusi ja demokraatiat Ukrainas. Organisatsioon asutati 2007. aastal Kiievis. Rühmitus dokumenteerib praegu Venemaa sõjakuritegusid Ukraina tsiviilelanikkonna vastu.
Nobeli rahupreemia on ainus Nobeli preemiatest, mis kuulutatakse välja ja antakse üle Norras.
Preemia saaja asjus teeb otsuse Norra parlamendi valitud komitee.
Preemia algatajaks olnud ettevõtja Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Nobel tahtis tagada, et see auhind jagataks riikide välispoliitikast sõltumatult.
Aastatel 1901-2021 on välja antud 102 Nobeli rahupreemiat. 25 korral on selle pälvinud mõni organisatsioon, kahel korral on preemia kolme inimese vahel jagamisele läinud. Seni on rahupreemia pälvinud 18 naist. Üks laureaat, Le Duc Tho, on preemia tagasi lükanud.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei juht Mõhhailo Podoljak mõistis Nobeli komisjoni otsuse hukka, kuna otsusega võrdsustati kaks agressorriiki Ukrainaga, kellele Venemaa tungis Valgevene abil kallale.
Podoljak juhtis tähelepanu asjaolule, et ei Vene ega Valgevene opositsioon ei ole Ukraina vastu algatatud sõja vastu arvestataval määral vastu hakanud.
Nobel Committee has an interesting understanding of word "peace" if representatives of two countries that attacked a third one receive @NobelPrize together. Neither Russian nor Belarusian organizations were able to organize resistance to the war. This year's Nobel is "awesome".
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) October 7, 2022
Toimetaja: Karl Kivil