Gaasi hinnaga, mis on viimase kuuga langenud Euroopas pea 50 protsenti, on lood praegu pigem positiivsed, märkisid ERR-iga rääkinud asjatundjad.

Optimismiks annab muu hulgas põhjust turgude reageerimine suuremate Euroopa riikide teadetele, et gaasivaru talveks on põhimõtteliselt tagatud.

"Sõnumid gaasihoidlate üllatavalt kõrgest ja kiirest täituvusest Euroopas on näidanud, et võibolla ei olegi Vene gaas asendamatu ning sellega seotud hirmud on oluliselt vähenenud," märkis LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

"Peamine põhjus on eelkõige selles, et turul on tekkinud usk, et Euroopa saab hakkama eeloleval talvel kuna mahutid on ennetähtaegselt täis, LNG tuleb endiselt rekordmahtudes Euroopasse ja tarbimine on kõrge hinnataseme tõttu selgelt vähenenud," ütles energiaekspert, Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson.

Allikson märkis, et maagaasi börsihind käisid viimastel päevadel Hollandi gaasibörsil TTF ka alla 100 euro MWh eest ning ka Balti gaasibörsil on kauplemishinnad olnud viimastel päevadel alla 150 euro.

"Langustrend on olnud pidev alates augusti lõpu rekordtasemetest. Ka selline hinnatase on muidugi piisavalt kõrge, et tarbimist oluliselt vähendada," ütles ta, lisades, et samas on oht, et poliitikute ja regulaatorite sekkumine või loodetud kasu asemel hoopis kahju teha. Näiteks on Euroopa Komisjoni poolt välja käidud plaanid luua uus, TTF-ist madalam hinnaindeks ning kaaluda ka hinnalage gaasile elektritootmiseks. Need otsused võivad aga põhjustada LGN sissevoolu vähenemist ning gaasitarbimise kasvu, mis viiks uuesti kasvule ka gaasi hinna.

Gaas mõjutab elektri, elekter gaasi hinda, mõlemat mõjutab ilm

Kuid on ka teine oluline tegur, miks gaasi hind on langenud, ja see on märksa prognoosimatum kui riiklike gaasivarude kogumine ja LNG tarned Euroopasse: ilm. Mida soojem ja tuulisem ilm, seda vähem on vaja gaasi kasutada ning see hoiab madalamal nii gaasi kui ka elektri hinna.

"Tugev tuul tõstab tuulegeneraatorite tootlikust ning gaasitoitel töötavate jõujaamade osakaal elektriturul on olnud mõnevõrra väiksem. Ka ettevaates pakub ilmaprognoos pigem positiivseid sõnumeid, sest vähemalt järgmise paari nädala jooksul pole suuremaid külmasid Euroopas oodata, mis tähendab, et gaasi ulatuslikum kasutuselevõtt toasooja saamiseks lükkub aina edasi," lausus Aab.

Ka Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu ütles, et gaasihinna languse taga on lisaks mahutite heale täituvusele soe ilm ja positiivne ilmaprognoos ning üsna tuuline nädal, mis vähendab oluliselt kalli gaasi kasutamist elektrijaamades.

"Sõltub suuresti ilmast, see on usutavasti suurim hinna liigutaja. Gaasi hind alla 150 euro megavatt-tunnist on väga reaalne, kui soe sügistalve algus terendab. Kui läheb vastupidi, siis näeme tõenäoliselt taas üle 200 euro hindu," ütles ta.

Ka Allikson märkis, et edasine hind sõltub väga palju ilmast: esimesed külmad päevad võivad turud panna hoopis teistmoodi tegutsema.

"Septembri mõned külmemad päevad Lääne-Euroopas näitasid, et tarbimine tõusis lühiajaliselt kiiresti üle viimaste aastate keskmise ning seetõttu ei ole päris kindel, milline saab pilt olema siis, kui esimesed talvekülmad saabuvad," lausus ta.

Aab nentis, et ootamatu külmalaine võib turgudel tekitada taas paanikat ja gaasi hinna väga kiiresti lakke kergitada.

Gaasi ja elektri börsihind on omavahel tihedalt seotud. Rusikareegel turgudel on, et gaasi hinna muutus ühe euro võrra tähendab elektri hinna muutust kahe euro võrra. Koos gaasi hinnaga on viimastel päevadel olnud Eestis madalam ka elektri hind. Hinnalangust ei saa aga pidada veel trendiks ning seos gaasi hinnaga on pigem väike.

"Viimase aja elektrihinnad on suuresti mõjutatud väga tuulistest oludest, sellest aga ei maksaks teha suuri järeldusi üleüldisest hinnatasemest, mis meid talvel ootab," märkis Nõu.

Viimaste päevade elektri börsihinna püsimine üle terve sügistalve on täna pigem ebatõenäoline stsenaarium, leidis aga Aab.

Ka Alliksoni sõnul on nädala teise poole hinnad elektribörsil olnud madalamad eelkõige rohke tuuleenergia tõttu kogu piirkonnas ning ei näita muud kui seda, et tuulise ilmaga ei määra meie piirkonna elektrihindu gaasijaamad.

Elektrifutuurid elektri talvise hinna kohta Eestis palju ei ütle

Üks näitajaid, mille järgi võiks prognoosida, kui palju maksab elekter talvekuudel, on elektrifutuurid ehk tulevikuhinnad, millega turul kaubeldakse. Alliksoni sõnul meie piirkonnas aga sisuliselt puuduvad tulevikutehingute hinnad, mida saaks praegu tõsiselt võtta, kuna turul tehinguid eriti ei tehta. 

Lähipiirkonnas on elektrifutuuridega kõige tihedam kauplemine Soomes, kus praegu kaubeldakse järgmise aasta esimese kvartali elektrifutuuridega tasemel 350 eurot MWh, tänavuse detsembri futuurid on veidi üle 400 euro MWh kohta. Järgmise aasta futuurid on pisut alla 200 euro.

Soomlaste enda hinnangul näitab praegune futuuride hinnatase, et kõige suuremad hirmud talvel teoks ei saa. Näiteks augusti lõpus olid jaanuari-märtsi elektrifutuurid 550 euro tasemel MWh eest, veel nädal tagasi oli sama perioodi futuuride hinnaks 423 eurot.

Ka Aab LHV-st märkis, et kuigi elektrituru futuurid on hiljutistelt tiputasemetelt allapoole tulnud, ei pruugi need lõpuni tõeseks osutuda. 

"Praeguste volatiilsete finants- ja toormeturgude kontekstis peegeldavad futuurid pigem investorite ja spekulantide meelsust kui fundamentaalselt põhjendatud hinnatrende," nentis ta.

Isegi kui futuuride järgi midagi ennustada, siis Eestis on elektri hind viimasel aasta jooksul olnud kuude lõikes 15–100 eurot kõrgemal tasemel kui Soomes, märkis Allikson. "Järgmisest aastast tuleb arvestada, et suureneb elektriühendus Läti ja Eesti vahel, mis toob meile tõenäoliselt senisest rohkematel tundidel gaasipõhise elektrihinna," lausus ta.

Soomes on elektrifutuuride hinnad Alliksoni hinnangul alanenud nii gaasi ja CO2 hinna languse kui ka Põhjamaade hüdroressursside paranemise tõttu.

"Tundub, et tööle hakkab minema ka uus Olkiluoto 3 tuumaelektrijaam, mis küll hiljuti lükkas paar päeva edasi kommertskasutuse algust," lisas ta.