Olkiluoto seisak ohustaks Eesti elektrivarustust ainult koos muude ootamatustega

Elektriliin
Elektriliin Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Soome Olkiluoto tuumajaama äsja valminud kolmanda reaktori töökatkestus Eesti elektriga varustatust otseselt ei ohusta, aga kui samal ajal toimub ka muid rikkeid, võib halvemal juhul olla siiski vaja ka siin tarbimist piirata.

"Kuigi Olkiluoto 3 ootamatu seiskumine on olulise tähtsusega, on süsteemihaldurid selle võimalusega arvestanud ning süsteemi selle vastu kindlustanud," ütles Eesti süsteemihalduri Elering pressiesindaja Elo Ellermaa ERR-ile. "Tuumajaama avarii ei tähenda, et elektrit jääb piirkonnas puudu, kuid kuna sellises olukorras rakendatakse süsteemihaldurite reserve, on oluline, et samal ajal ei juhtuks mõne teise suurema tootmisvõimsuse või ühendusega avariid, mis samuti eeldaks reservide rakendamist," selgitas ta.

Olkiluoto kolmanda reaktori planeeritud peatamise korral oleks olukord sisuliselt nagu praegu, elektriturul on pakkumisi selle võrra vähem, mis tõenäoliselt tõstab elektri hinda, lisas Eleringi esindaja.

Planeeritust mitu korda kauem ehitatud Olkiluoto kolmandas reaktoris algas testtootmine sel aastal, kuid reaktoris avastati hiljuti toiteveepumpade kahjustused, mis lükkasid jaama käikuandmise paar nädalat edasi ning oktoobris teatas jaama haldav ettevõte Teollisuuden Voima (TVO), et reaktor hakkab täisvõimsusel tööle detsembri lõpus.

Olkiluoto kolmandat reaktorit on ehitatud alates 2005. aastast. Algselt pidi see tööle hakkama aastal 2009, kuid tehnilised probleemid on põhjustanud palju hilinemisi.

Reaktori võimsus on 1600 megavatti (1,6 gigavatti), Läänemere riikide hiljutiste andmete kohaselt on regiooni keskmise talve maksimaalne tiputarbimine 182 gigavatti.

Elektriliin Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigid on valmistunud Olkiluoto 3 erakorraliseks seiskumiseks

Ellermaa selgitas, et kui Olkiluoto kolmas reaktor seiskuks ootamatult ja piirkonnast kaoks 1,6 gigavatti tootmist, paneks see elektrisüsteemi suure pinge alla, kuna puudu jäävad tootmisvõimsus tuleks süsteemis kiiresti asendada, et tootmine ja tarbimine jääksid tasakaalu, mis on elektrisüsteemi kõige olulisem parameeter.

Tema sõnul on Soome süsteemihaldur Fingrid ja teised osapooled välja töötanud plaanid, mis minimeeriksid avarii mõju süsteemile. "Konkreetsed tegevused sõltuvad tuumajaama tootmisvõimsusest ja ajast avarii hetkel, kuid peamisteks tegevusteks on suure osa tuumajaama toodangust asendamine süsteemihalduri reservidega, Rootsi-Soome ülekande võimsuse suurendamine, mille kaudu transporditakse kiireid reserve ning lepingute rakendamine, mille kohaselt on tarbijad nõus Olkiluoto 3 avarii korral enda tarbimist 300 MW ulatuses vähendama," ütles Eleringi esindaja.

"Pärast esmast süsteemi tasakaalustamist saavad selle võimsuse asendamiseks bilansihaldurid elektrit juurde hankida päevasiseselt turult," lisas Ellermaa.

Elektriliini rajamine. Autor/allikas: Elering

Eesti on valmistunud ka muudeks riskideks

Eleringi pressiesindaja sõnul on Olkiluoto 3 turule tulek selle talve jooksul siiski väga oluline. "Olgugi et me näeme, et ilma selleta oleks võimalik regioonis ka tiputundidel tarbimine ära katta, on regioonis veel palju teisi riske, mis võivad samaaegselt realiseeruda. Nii riik kui ka Elering on astunud olulisi samme riskide maandamiseks," märkis Ellermaa.

Ta tõi välja, et valitsus on kehtestanud omaniku ootusena Eesti Energiale kohustuse tagada teatud elektritootmise võimsuste olemasolu, kuid lisaks on Kiisa avariireservelektrijaamadesse varutud täiendavalt kütust, Põhjamaade süsteemihalduritega sõlmitud täiendavate reservide vahetamise leping ning Enefit Poweriga sagedusreservide hankimise leping.

"Oleme valmistunud ja vajadusel valmis erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist," lisas Eleringi esindaja.

Siiski on Elering koos Elektrileviga läbi mõelnud ka olukorra, kus tuleks elektritarbimist väljalülitamiste abil piirama. Ning sellisel juhul hakataks esmajärjekorras välja lülitama elamupiirkondi nagu rääkis septembris ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar.

"Kui peaks juhtuma halvim mitmete tegurite üheaegsel koosmõjul, siis oleme Elektrileviga kokku leppinud 200 megavati ulatuses tarbimist piirata alajaamade kaupa, mida vajadusel kahetunnise intervalliga roteeruvalt välja lülitada," ütles Ellermaa.

Elektriliin Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riskid elektri varustuskindlusele on kasvanud

Ellermaa tõi välja, et Läänemere riikide süsteemivõimekuse analüüside kohaselt on elektri varustuskindluse riskid regioonis kasvanud. "Sõja, elektrijaamade kütustega varustatuse, reservuaaride madalate veetasemete ja juhitavate elektrijaamade vananemise koosmõjul ootab energeetikas ees keeruline talv," tõdes ta.

Tema sõnul on teadaolevaid tootmisvõimsusi Läänemere riikidel küll piisavalt, et katta elektriga ka väga külma talve tiputarbimise tunnid, kuid varu on väike ja seetõttu on riskid tootmisvõimsuste puudujäägiks varasemast suuremad.

Eleringi esindaja viitas, et turupõhiseid tootmisvõimsusi on regioonis talve tiputarbimise ajal umbes 196 gigavatti, mis tähendab, et seda on keskmise talve üksikutest tiputarbimise tundidest umbes 14 gigavati (8 protsendi) võrra rohkem ning külma talve tiputarbimisest umbes 5 gigavati (3 protsendi) võrra rohkem.

"Elering teeb väga tihedat koostööd teiste riikide süsteemihalduritega, sest üle riigipiiride koostöö on eeloleval talvel eriti oluline.  Kui süsteemihaldurid näevad, et elektri kättesaadavus võib olla piiratud, tehakse koostööd võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks tarbijatele. Süsteemihaldurite ühine ekspertgrupp jätkab süsteemivõimekuse analüüsi, et tuvastada mistahes ülepiirilised mõjud," märkis Ellermaa.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja rõhutas Eesti koostööd teiste riikidega siinse energiavarustuse tagamiseks.

Elektriliin Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Me ei ole energiakriisis üksi, samamoodi on kõrgendatud valmisolekus ka teised Euroopa riigid. Riikide vahel on hea koostöö nii ministeeriumite kui süsteemihaldurite vahel. Tähtis on olla valmis riskide võimalikuks realiseerumiseks, samuti on oluline olla selleks valmis ka kodudes ja ettevõtetes," ütles MKM-i pressiesindaja Kadri Laube ERR-ile.

"Kuigi elektrienergia tootmisvõimsusi on Läänemere riikide regioonis tarbimise katmiseks piisavalt, on kasvanud võimalikud riskid nii Eesti kui Euroopa energiavarustuses. Seda olulisem on Olkiluoto 3 turuletulek selle talve jooksul, sest iga lisamegavatt regiooni elektrisüsteemis aitab riske maandada," märkis ta.  

Ministeeriumi esindaja sõnul on sel talvel senisest veelgi olulisem pöörata tähelepanu ka energiasäästule ning võimalusel tarbimise juhtimisele.

"Tänuväärne on, et paljud asutused ja kodutarbijad on ka juba praegu enda võimalikud energiasäästukohad välja selgitanud ning võimalusel energiat kokku hoidnud. Keerulise olukorra tõttu energiaturgudel on energiahinnad kasvanud ning selle mõjude leevendamiseks on riik välja töötanud erinevad automaatsed energiahindade hüvitised ning elektri universaalteenuse," ütles Laube.

Disainmast "Soorebane". Autor/allikas: Urmet Kook / ERR

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: