Uuringud näitavad, et eelmise aasta seisuga on vaid ligi 40 protsenti rannikumere kalade asurkondadest heas seisus ja kalurid ise tunnistavad samuti, et kalavarusid tuleb kaitsta ja mõistlikele püügipiirangutele nad vastu ei ole.
"Kalurid on päri kudeaja püügikeeluga, mida võiks ahvenapüügil rakendada. Väikesaared ei ole kindlasti vastu näiteks ahvena puhul, mis on kõige olulisem tööstuslik kala, alammõõdu tõstmisele," rääkis väikesaarte liidu tegevjuht Ingvar Saare. Saare ütles ka, et kutselistest kaluritest rohkemgi püüavad harrastuskalurid.

"Kalurid ise näevad ja eks teadus ka seda kinnitab, et kormoranid ja hülged söövad tegelikult sama kalavaru ja väga suures mahus. Kahjuks ei saadud hülgeid ja kormorane koosolekulaua taha, et nende käest küsida. Tundus justkui, et kaluritega on lihtsam majandada," ütles Saare.

Kutseline kalur Tarmo Luks ütles, et tuleb muuta jahiseadust. "Meie naaberriikides on hüljeste arvukuse piiramiseks hoopis tõhusamad vahendid, aga meil jääb see toppama jahiseaduse taha. Me ei saa hüljeste populatsiooni ohjeldada nii palju, kui see oleks vajalik," ütles Luks.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ütles, et kormoranide ja hüljeste suhtes on nad kaluritega ühte meelt. Kormorane tõrjuti parimalt kalade kudemisalalt juba eelmisel aastal.

"Pikas vaates võiks mõju avaldada kormoranide kolooniates munade õlitamine, et järelkasvu pärssida. Tegelikult koguneb sügisel kormoranide töörühm, kes peaks vaatama järgmise aasta tegevused üle: kus, kui palju ja mida saaks läbi õlitamise või peletamise teha. Kaluritele on juba keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu teatud ressursid eraldatud, et juhul, kui need load ohjeldamiseks saadakse, siis tegelikult on ka võimekus seda teha," rääkis Tuus.

Hüljeste kohta ütles Tuus, et kalavõrke käivad lõhkumas ja neist kala võtmas üksikud isendid, kes tekitavad suurt kahju. Just neid oleks vaja küttida.