Reguleerimata süsinikukaubandus meelitab paljusid kätt proovima

Mets
Mets Autor/allikas: Mirjam Mäekivi/ERR

Riikliku kvoodikaubanduse kõrvale on tekkinud vabatahtlik süsinikukaubandus. Sel turul vahendatakse ettevõtteid, kes soovivad neutraliseerida oma süsinikutarbimist ja metsaomanikke, kes saavad metsaga seotava süsiniku eest vastu raha või krüptovaluutat. Reguleerimata valdkond meelitab kätt proovima järjest enam ettevõtjaid.

Iduettevõte Arbonics asutati alles vähem kui kuu aega tagasi, kuid selle ajaga on nendega lepingu sõlminud juba üle saja metsaomaniku, kellel on kokku üle 10 000 hektari metsa. Nendega saab kaupa teha, kui omanikul on pakkuda vähemalt kümme hektarit vast kasvama pandud metsa, mis alles hakkab väärtust koguma.

Tehnoloogia töötati välja koostöös Tartu Ülikooli teadlastega.

"Kui metsaomanik tuleb meie juurde, siis me suudame kahe minutiga tehnoloogia baasil öelda, mida näiteks sellel maatükil tegema peaks, et maksimeerida oma süsiniku ja elurikkuse tulu. Me loome silla metsaomaniku ja selle ettevõtte vahele, kes oma jalajälge katab. Standard on sertifikaat või me võime anda metsaomanikule ka raha, me leiame ka ostja," rääkis Arbonicsi asutaja ja juht Kristjan Lepik.

Kui Arbonics tegeleb suurte klientidega ja arveldab päris valuutas, siis turul on ka palju väikeseid tegijaid, kes arveldavad krüptovaluutas.

Näiteks annab kolm aastat tagasi asutatud Single Earth metsa vastu välja oma emiteeritud krüptovaluutat. Neil on oma tegevuseks taotletud ka tegevusluba, kuid kõik krüptoäris tegutsejad ei ole sama läbipaistvad. Rahapesu andmebüroo teeb turuosalistele seiret ja esitab rikkujate kohta politseile kuriteoteated, mida igal aastal tuleb ette kümmekond.

"Krüptovaluuta teenust on võimalik tehniliselt osutada ilma tegevusluba omamata. Ja need, kes on paha peal väljas, need kahtlemata saavad ka ilma tegevusloata tegutseda. Täna on kehtivaid litsentse kuskil 170," ütles rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker.

Seetõttu hoiatab rahapesu andmebüroo inimesi iseäranis inflatsioonitingimustes krüptoäridesse investeerimast, sest majanduse jahtudes, kui turud kokku kukkuma hakkavad ja krüptovaluuta oma väärtuse kaotab, on suur tõenäosus oma rahast ilma jääda. Valdkond on veel väga alareguleeritud, mis on pannud tegutsema nii kelme kui ka vargaid, kuid peatselt valmiv Euroopa Liidu seadusandlus aitab krüptoäride järelevalvet tõhustada.

Vabatahtlik süsinikukaubandus on praegu samasugune metsik lääs nagu sõidujagamisteenus enne vastava seadusandluse loomist, tõdeb keskkonnaministeerium.

Eestis on lühikese ajaga tekkinud nüüdseks juba ligi kümme ettevõtet, kes metsaomanikele raha või krüptovaluutat ja ettevõtetele süsinikusertifikaate pakuvad. Keskkonnaministeerium kaardistab neid ja teeb seiret, et välja selgitada ettevõtete tegutsemise alused, kuid seadusandlust valdkonna reguleerimiseks pole veel ei Eestis ega Euroopa Liidus, mistõttu järelevalvet neile teha ei saa.

"Vabatahtlikul süsinikuturul, kuna seal juba üsna hoogsalt tegutsetakse, aga see on reguleerimata, võib tahes-tahtmata olla omajagu rohepesu. Kauplemine vabatahtlikul süsinikuturul täna põhineb suuresti ostjate ja  müüjate vahelisel usaldusel," nentis keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Laura Remmelgas.

See tähendab, et välistatud pole ka võimalus, kus üks metsaomanik nii-öelda müüb oma metsa mitmele kvoodivahendajale.

Selle turu noorus toob kindlasti kaasa palju segadust ja kahtlaseid projekte. Metsaomanik peab olema väga valiv," ütles Lepik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: