"Loomi endiselt loovutatakse, kuid see protsent ei ole oluliselt tõusnud. Aga hinnatõus mõjutab ka meie tegevust. Septembrikuu oli varjupaigast loomade võtmise koha pealt hästi vaikne kuu. Eriti täheldasid seda meie Tallinna, Pärnu ja Võru varjupaigad," ütles varjupaikade mittetulundusühingu kommunikatsioonijuht Anni-Anete Mõisamaa.

Tavaliselt läheb kuu jooksul varjupaigast kas uude või tagasi koju 175-200 looma. Septembris jäi see arv 123 juurde.

Nii nagu inimeste toidu hinnad, on kallinenud ka lemmikute toit. Varjupaik arvestab laias laastus ühe hoolealuse toidukuluks viis eurot päevas, kuid näiteks haiged loomad vajavad eritoitu, mis on oluliselt kallim.

Mõisamaa sõnul vajavad loomad ka ravimist: "Mõni loom tuleb sisse, ta ongi terve ja tema peale veterinaarprotseduure ei kulu väga palju. Aga on ka neid, kes on haiged või kes vajavad näiteks operatsiooni, ja nende peale kulub jällegi tuhandeid eurosid."

Aastas sõidavad varjupaikade töötajad väljakutsetele minnes läbi pea 100 000 kilomeetrit. Ühes kuus on varjupaikadel kokku keskmiselt 300-400 abipalvetele reageerimist. Seetõttu vaadatakse ka kütusehinna tõusu murelikult. Märgatava hinnatõusu on läbi teinud veel üks oluline artikkel

"Üks pool, mis mõjutab tõesti väga suurelt, on kassiliiv ja kasside pelletid, mida me kasutame karantiinikassidel. Seal on hinnatõus kahekordne," ütles Mõisamaa.

Vähemaks on jäänud aga toetajate ind: "Päris kokku kuivanud annetused ei ole, kuid vähemaks on jäänud küll. Püsiannetajaid on jäänud natukene vähemaks. Mõned, kes on pikalt toetanud, on oma lepingud lõpetanud. On märgata, aga õnneks ka mitte väga suurelt."

Varjupaikade mittetulundusühing tegutseb seitsmes kohas üle Eesti. Praegu on nende hoole all rekordarv loomi - 851.

Töötajad tõdevad, et uut kodu on juba varjupaikadesse jõudnud loomadele järjest keerulisem leida.