Majapidamised olid teises kvartalis netolaenuvõtjad 285 miljoni euroga ja selle üheks põhjuseks on olnud hoogustunud laenamine, märkis Eesti Pank. Majapidamiste finantsvarad vähenesid protsendi võrra, samas kui kohustused kasvasid kolm protsenti. Aastatagusega võrreldes finantsvarad siiski suurenesid ligi kuus protsenti.

Majapidamiste hoiused kasvasid teises kvartalis samas vaid 0,6 protsenti. Hoiuste aastane kasvutempo on jõudnud laenukohustuste aastase juurdekasvuga samale tasemele, märkis Eesti Pank.

Laenukohustused suurenesid II kvartalis 2,7 protsenti, sealjuures aastataguse tasemega võrreldes on juurdekasv 9,2 protsenti.

Mittefinantsettevõtete netolaenuvõtmine oli teises kvartalis 106 miljonit eurot. Laenukohustused kasvasid kvartaliga kolm protsenti. Võlg on suurenenud aastaga kokku 9,3 protsenti ja moodustab 72,8 protsenti viimase nelja kvartali SKP-st. Ettevõtete likviidsete varade suhe võlakohustustesse kahanes eelmise kvartaliga võrreldes, sest võlad kasvasid kiiremini kui likviidsed varad, märkis Eesti Pank.

Valitsemissektori netolaenuandmise suuruseks kujunes teises kvartalis 250 miljonit eurot, sealjuures riigi finantstehingud olid tervikuna kõigi institutsiooniliste sektorite suhtes positiivse saldoga, teatas Eesti Pank. See tähendab, et riik oli netolaenuandja kõigi sektorite suhtes.

Valitsemissektori koguvõlg vähenes kvartaliga 1,8 protsenti. Võlg moodustas nelja viimase kvartali SKP-st 16,8 protsenti.

Pangad andsid teises kvartalis laene 130 miljonit eurot. Finantssektori varad ja kohustused kasvasid kvartaliga protsendi võrra, aastakasv oli 10 protsenti. Pankade laenuportfelli maht suurenes teises kvartalis 3,8 protsenti ja aastakasv oli 16,8 protsenti.