Selgusid Rootsi uue valitsuse ministrid
Rootsi uus peaminister Ulf Kristersson nimetas teisipäeval ametisse ministrid, kes peavad toime tulema paljude välis- ja sisepoliitiliste väljakutsetega. Rootsi tahab liituda NATO-ga, riigist saab järgmisel aastal ka Euroopa Liidu eesistuja.
Rootsi uue koalitsiooni moodustasid moderaadid, kristlikud demokraadid ning Rootsi liberaalid. Valitsus hakkab tegema koostööd Rootsi demokraatidega. Kristerssoni juhitud moderaadid said 13 ministrikohta. Kokku on valitsuses 24 ministrit, vahendas Politico.
Uueks Rootsi välisministriks sai moderaatide liige Tobias Billström, kes varem on olnud immigratsiooniminister. Kaitseministriks sai Pal Jonson, kes kuulub samuti Kristerssoni juhitud parteisse.
Billströmi ootavad ees suured väljakutsed. Rootsi tahab liituda NATO-ga, Venemaa aga jätkab sõjalist tegevust Ukrainas. Kristersson ütles teisipäeval, et Rootsi jätkab Ukraina toetamist.
"Peame pakkuma sõjast räsitud Ukrainale toetust. Arendamisel on pikaajaline programm, nii tsiviiltaristu jaoks kui ka sõjaliseks toetuseks. See hõlmab ka suutlike relvasüsteemide tarnimist," ütles Kristersson.
Moderaadid hakkavad juhtima ka Rootsi rahandust. Rahandusministriks sai Elisabeth Svantesson.
Uus valitsus peab leppima kokku järgmise aasta kulutustes. Riigis kiireneb inflatsioon, kinnisvarahinnad langevad. Keskpank jätkab agressiivset rahapoliitikat, mis võib kaasa tuua majanduslanguse.
"Olen mures edasise olukorra pärast. Minu jaoks on oluline, et me ei esitaks inflatsiooni soodustavat eelarvet, peame suutma seada tähtsuse järjekorda Rootsi ühiskonna jaoks olulised teemad ja probleemid," ütles uus rahandusminister Svantesson.
Energiakriisiga hakkab tegelema kristlike demokraatide juht Ebba Busch. Temast saab ettevõtlusminister. Rootsis kasvab poolehoid tuumaenergiale ning Kristersson lubas valimiskampaanias, et suurendab riigis energiatootmise võimet. Uus valitsus plaanib hakata uurima, kas oleks võimalik taaskäivitada viimastel aastatel suletud reaktorid, vahendas Bloomberg.
Paremblokil on nelja erakonna peale kokku 176 kohta parlamendis. Parlamendis on kokku 349 kohta. Nii paremerakonnad kui ka vasakerakonnad moodustasid konkureerivad valimisliidud parlamendivalimistel kandideerimiseks.
Kuigi Rootsi valimised võitis erakonnana Rootsi sotsid, siis paremerakondade valimisliit sai napilt rohkem kohti vasakliidust.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: Politico/Bloomberg