"Pealtnägija" tegi kahe nädala eest reportaaži Eesti-Vene piirilt ning muu hulgas tuli siis jutuks viimase aja ilmselt kõige meeleheitlikum piiririkkumine, kus Anatoli Bogdanov rammis maasturiga Ivangorodi-Narva piiripunkti ja murdis tõketest läbi nagu märulifilmis. Tagantjärele väitis väikeettevõtja, et teda kiusati kodumaal niivõrd taga, et tal oli ükskõik, kas sureb seal või piirivalvurite kuuli läbi.

Narva piiripunkti juhi Marek Liiva sõnul vedas Bogdanovil kas või sellega, et Vene pool ei hoiatanud Eesti poolt. Pärast sisejuurdlust, kus tolle öö vigu analüüsiti, tehti omad järeldused ja Liiva sõnul naljalt enam sellisel moel läbi rammida ei saa. Täpsed meetmed on tema sõnul siiski saladus.

Samas tuli välja, et Bogdanov ei ole ainus piirirammija. Pärast teda on olnud vähemalt kolm sarnast intsidenti, kusjuures ühel juhul suunaga Eestist Venemaale.

Kõige värskem juhtum on vaid natuke rohkem kui kaks nädalat vana, kui katkes kahe Ukraina veoautojuhi kannatus, kes olid Venemaal Šumilkino piiripunktis Eestisse pääsemist oodanud enda sõnul alates veebruarist. 1. oktoobri varahommikul kell 5.24 otsustasid nad lihtsalt jõuga läbi sõita. Vene piiril sõitis esimene juht maha sundpeatamiseks mõeldud tõkked ja tõkkepuu nii, et sädemeid lendas. Erinevalt Bogdanovist jätsid need juhid aga Luhamaa poolel veoautod kohe seisma. Mehed ajasid dokumendid korda ja rekad jätkasid teed Läti suunas.

Bogdanovi põgenemised aga Eestisse tungimisega ei piirdunud.

Bogdanov läks piiririkkumise eest kohtu alla ning karistuseks sai ta kolm kuud vanglas, pluss 500 eurot trahvi. Samal ajal taotles mees rahvusvahelist kaitset ehk pagulase staatust, aga politsei- ja piirivalveametit tema jutt ei veennud. Vahepeal vanglakaristuse ära kandnud mees paigutati Vao pagulaskeskusesse, kuni kohtud tema apellatsioone menetlevad.

Põhja prefektuuri kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse talituse juht Kristiina Raidla-Puhm selgitas, et kui Bogdanovile sai enam-vähem selgeks, et tal väga suurt väljavaadet pagulase staatust saada pole, otsustas ta enne lõpliku otsuse jõustumist Eestist ära minna.

Kartes väljaandmist Venemaale, lahkus Bogdanov 2021. aasta sügisel pagulaskeskusest. Kusjuures seekord oli tema sõiduvahend motoroller, millega ta seikles läbi Baltikumi ja Lääne-Euroopa päikeselisse Hispaaniasse. 

Sarnaseid põgenemisi on aastas umbes viis

Selgus, et Bogdanov ei ole ainus säärane plehkupannu.

Raidla-Puhm kinnitas, et enne sõda palus Eestilt varjupaika 100 kuni 120 inimest aastas, kellest menetluse ajal kadus radarilt keskmiselt viis inimest aastas.

Täpseid numbreid on raske tuvastada, sest kõiki asüülitaotlejaid ei panda kinnipidamiskeskusesse, vaid nad elavad vabalt ja võivad ka Euroopa Liidu sees selle ajutise staatusega reisida.

Selge on, et enne sõda Ukrainas oli suurim grupp siit teadmata suunas lahkunud asüülitaotlejaid eelmise pagulaskriisi ajal Eestisse jõudnud süürlased. Umbes 180 süürlasest on praeguseks vaateväljalt kadunud rohkem kui pooled.

Selgub, et selliseid jooksikuid aktiivselt taga ei otsita. Eesti kohus küll keeldus Bogdanovi asüülitaotlusest ja kui ta Eesti võimudele pihku jääks, saadetaks ta Venemaale välja. Samas, kui ta jõudis edukalt Hispaaniasse ja alustas seal uuesti asüüliprotsessi, pole tal menetluse ajal midagi karta.