Ülemkogul on lahtisi otsi rohkem kui lahendusi
Kaks nädalat tagasi toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlik kokkusaamine Prahas pidi lahendama mitmed küsimused neljapäeval algava Euroopa Ülemkogu sujuvamalt kulgemiseks. Praegu näivad need kaks päeva tulevat aga kõike muud kui lühikesed ja lihtsad, lahtisi otsi on märksa enam kui lahendusi.
Esimesena võetakse järada energiaküsimused, mis on ülekaalus olnud kõigil ülemkogudel Ukraina sõjast alates. Neljapäeval saavad liidrid anda oma hinnangu Euroopa Komisjoni poolt teisipäeval välja käidud ideele gaasi n-ö dünaamilisest hinnalaest, ühisostudest ja uuest hinnaindeksist.
Hinnalage toetas veel kaks nädalat tagasi 15 riiki, vastu oli Saksamaa. Ent nüüd on Euroopa Komisjon kindel, et väljapakutud idee võiks Euroopa Liidu riikide heakskiidu leida. Mitte kõigi, aga vajaliku hulga.
Liidrid räägivad ka niinimetatud Pürenee poolsaare mudelist, kus gaasielektrijaamadest pärit kallist elektrit subsideeriti taastuvenergia kasumitega. Sellele mudeli kohta on Brüsselis ja teistes pealinnades vähemalt sama palju arvamusi, kui on riike. Peamine probleem näikse olevat riikide endi odavamaks tehtud elektri lekkimine Suurbritanniasse või Šveitsi, mis pole Euroopa Liidus.
Teine oluline teema neljapäeva õhtul on Ukraina, mille president Volodõmõr Zelenski teeb ka videopöördumise.
Kõige värskema teemana on arutelu Iraanile kehtestatavate sanktsioonide üle, sest nad tarnisid Venemaale tapjadroone. Samuti räägitakse juba Venemaale kehtestatud sanktsioonide püsimisest. Nende puhul on probleemiks kolmandad riigid, kes aitavad Kremlil Euroopa Liidu sanktsioonidest mööda minna.
Aga räägitakse ka hoiakust Hiina suhtes, mis Ukraina sõja valguses veidi muutunud on. Seejuures pälvib tugevat kriitikat Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi tulevane reis Pekingisse, kus on kaasas märkimisväärne äridelegatsioon.
Toimetaja: Barbara Oja