Grosberg rääkis, et aeg on jõudnud sinnamaani, kus Venemaa on tavapäraselt teinud oma tuumatriaadi õppuse Grom, ent seni ei ole seda õppust veel toimunud.

"Küll me oleme näinud erinevaid ettevalmistusi õppuse toimumise läbiviimiseks. Ja alates tänasest kuni järgmise nädala lõpuni on vähemalt seitsmes eri piirkonnas Barentsi merel suletud õhuruum lennuliikluseks, mis võib indikeerida seda, et järgneva nädala jooksul võidakse seal läbi viia tavapäraselt selle õppuse käigus toimuvad lasud, eelkõige Kamtšatka poolsaarel asuvale Kura polügoonile," lausus Grosberg.

"Lisaks on sellel õppusel kasutatud tavapäraselt ka strateegilise õhuväe komponente erinevateks õhust tehtavateks pommilöökideks polügoonidele, ja ka mereväe aluseid ja maismaal baseeruvaid komplekse. Võttes aga arvesse, et enamus maismaal paiknevaid komplekse on täna seotud sõjaga Ukrainas, siis tõenäoliselt jääb nende osakaal väikseks," rääkis Grosberg.

Valgevenest rääkides ütles ta, et Valgevene ja Venemaa ühise väegrupeeringu loomisest ühtegi märki näha ei ole. "Pigem on tegemist Vene Föderatsiooni mobiliseeritud reservväelaste väljaõppega. Seda väljaõpet viiakse läbi kolmel Valgevene polügoonil," sõnas ta.

"Ja vaatamata sellele, et selle regionaalse väegrupeeringu loomisel peaks Vene Föderatsioon paigutama lepingu järgi suurusjärgus 9000 sõjaväelast, 200 tanki, 200 soomukit ja 100 kaudtulevahendit Valgevenesse, siis me näeme pigem risti vastupidist tegevust, ehk relvastust viiakse Valgevenest ära ja mobiliseerituid tuuakse Valgevenesse ja selle eesmärk on väljaõpe."

Grosbergi hinnangul üritab Venemaa sellega lahendada probleemi, mida põhjustab instruktorite nappus Venemaal.

"Tõenäoliselt lõpetavad peale väljaõppe läbimist need üksused ja need mobiliseeritud Ukraina sõjas," ütles Grosberg.

Ta lisas, et sellega seoses hindab ta ohtu NATO-le või Balti riikidele väga madalaks.

Grosbergi sõnul on võimalus, et seal ettevalmistatud üksusi kasutatakse ka põhjasuunalise operatsiooni tegemiseks Ukraina vastu, aga ka see saab juhtuda mitte varem kui järgmisel kevadel.

"Ja tänase seisuga on Ukraina kindlasti oluliselt rohkem valmistunud selliste rünnakute tõrjumiseks Kiievi suunalt. Sellele vaatamata igasugune väekontingendi suurenemine loomulikult seob Ukraina üksusi Põhja-Ukrainas, mida oleks vaja oluliselt rohkem kasutada lõunarindel," rääkis Grosberg.

Grosberg rääkis ka president Vladimir Putini välja kuulutatud sõjaseisukorrast neljas Ukrainale kuuluvas oblastis. Ta märkis, et seda tehti eelkõige mitte sõjalise eesmärgi saavutamiseks, vaid pigem poliitilise ja strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil. Samuti annab see tema sõnul Vene relvajõududele oluliselt suuremad õigused kohaliku elanikkonna represseerimiseks ja piirangute kehtestamiseks.

Samuti on tõstetud Ukraina piiriga külgnevates oblastites ja ka mujal kaitsevalmiduse taset. "Selleks, et toetada Vene Föderatsiooni relvajõude sõjas Ukraina vastu, piirata inimeste liikumist ja ka tsiviilstruktuuride ja sõjaväelaste omavahelise suhtlemise hõlbustamiseks," sõnas Grosberg.

Rääkides lahingutegevusest, siis Grosbergi sõnul laias laastus suuri muutusi eri rindelõikudes ei ole.

Eraldi tõi ta välja ettevalmistused Hersoni piirkonnas. "Vaatamata sellele, et seal ukrainlaste poolt olulisi läbimurdeoperatsioone ei ole läbi viidud, on Vene Föderatsiooni üksused tõenäoliselt aru saamas, et selle piirkonna hoidmine läheb iga päevaga järjest raskemaks. Sellest on tingitud ka tsiviilelanikkonna evakuatsioon Dnepri jõe idakaldale, samamoodi siis Vene Föderatsiooniga koostööd tegevate kollaborantide ja kohalike omavalitsuste äraviimine," rääkis Grosberg.

"Tõenäoliselt järgneva kolme-nelja nädala jooksul näeme Vene Föderatsiooni relvajõudude üksuste taandumist praeguselt Hersoni vallutatud alalt teisele poole Dnepri jõge," lausus Grosberg.

Grosberg rääkis ka Kahhovka tammi mineerimisest Vene relvajõudude poolt.

"Selle peamine eesmärk on Ukraina üksuste edenemise takistamine selleks, kui Vene Föderatsiooni üksused on taandumise käigus suutnud Dnepri jõe ületada. Selleks, et vältida, et samasuguse hooga Ukraina üksused edasi tungiks, on see operatiivtaktikaliselt mõistlik tegevus," ütles Grosberg.

Grosbergi sõnul tooks tammi õhkimine kaasa suured üleujutused, hinnanguliselt tõuseks veetase allavoolu umbes poolteist meetrit.

"Hersoni linna see olulisel määral ei mõjuta, kuna nii palju, kui meie aru saame, on sealsed kaldad selle vastu kindlustatud. Küll aga idakaldal olevad madalama tasandi asulad saavad tõenäoliselt suures osas kahjustada. Ja oluliselt raskendab see Ukraina üksuste jõe ületamist," rääkis Grosberg.

8. oktoobril Kertši sillal toimunud plahvatuste tõttu käivad praegu sillal remonditööd. Tähtaeg Kertši silla taastamiseks on antud 1. juuli 2023.

"Tõenäoliselt enne järgmise aasta suve Kertši silda sellisesse konditsiooni, nagu ta oli enne rünnakut, ei ole võimalik taastada, mis jälle omakorda tähendaks Vene Föderatsiooni relvajõududele oluliselt suuremat tähtsust nii-öelda maasilla lahtihoidmisel Melitopoli ja Mariupoli piirkonnas. Ja see annab parema arusaama sellest, miks oma väed praegu Hersoni piirkonnast ära tuua. Sest varustamine läheb järgnevate kuude jooksul järjest keerulisemaks," lõpetas Grosberg.