Ratas: Reformierakonna ja EKRE kukepoks on omavahel kokku lepitud

Foto: Priit Mürk/ERR

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et Reformierakonna ja EKRE valimiste-eelse kukepoksi on need kaks parteid ise kokku leppinud, kuid valija näeb selle läbi. Ratas prognoosis, et valimisvõiduks märtsikuistel riigikogu valimistel piisab 23–26 mandaadist, mida läheb püüdma ka Keskerakond.

"Valija näeb läbi sellise kukepoksi või kokkulepitud koostöö Reformierakonna ja EKRE vahel, kus üks soeb ühte ja teine teist. See on läbi näha, et see on kokku lepitud – kord on ühe volikogu ja siis vastab teise oma. Aga valija on mõistlik ja saab aru, et ega see vastandumine meid edasi ei vii," ütles Ratas.

Ta lisas, et Keskerakond vastab omalt poolt sisuliste ettepanekutega, näiteks on ettevalmistamisel eelnõu, millega oleksid erakorralised pensionitõusud sellised, et keskmine vanaduspension kasvaks nelja aastaga 1000 euroni.

"Aga meie kukepoksis ei osale. Las nad poksivad edasi, aga sellest villa ei sünni. Meie saame teha sisulisi muudatusi. Reaalne alternatiiv pärast järgmisi valimisi on, kas valitsuse moodustab Reformierakond või Keskerakond."

Ratas prognoosis, et järgmisesse riigikogusse pääseb kuus erakonda ja valimisvõidu kindlustab 23–26 kohta.

"Ma ei usu, et on erakondi, kes üle 30 koha võtavad. Keskerakonna käekiri ei ole see, et kuu aega viie ministriga valitsedes tõmmata maha Tallinna Haigla ja Rohuküla raudtee. Ma ei pea õigeks, kui üritatakse kujundada arvamust, et Eesti riigi arvamus on Reformierakonna arvamus. Selline suhtumine maksab valimistel neile valusalt kätte," ütles Ratas.

Eestikeelsele haridusele üleminek vaid pealkirja tasemel

Keskerakonna esimees kritiseeris teravalt protsessi, kuidas plaanib valitsus üle minna eestikeelsele haridusele ja ütles, et see ei arvesta tegelikkusega ning toob kaasa probleeme teistes koolides, sh eestikeelsetes.

"Kui me ehitame eestikeelsele haridusele üleminekut vaid ühe pealkirja jaoks, kus oleks sees kuupäev, siis ootab meid eos läbikukkumine. Täna on 700 õpetajat puudu, järgnevatel aastatel 2500–3000 puudu, kuna paljud pensioneeruvad või ei vasta nõuetele. Selliste sammudega pole mõeldav üle minna eestikeelsele haridusele."

Kuna valitsus lubab Ida-Viru õpetajatele suuremat palka, võib see Ratase hinnangul kaasa tuua olukorra, kus teiste piirkondade koolid ja haridus kannatavad.

"Kust need õpetajad tulevad? Tallinnast, Viljandist ja Tartust. Siin jääb hariduse kvaliteet alla ehk eestikeelne kool kannatab. Ega õpetajate hulka aasta-kahega ei saa kasvatada nii palju. 40–50 uut õpetajat tuleb meil aastas juurde. Seetõttu ma ütlengi, et eestikeelsele õppele ei saa minna üle vaid kõlava pealkirjaga. See on sarnane sellega, kui kevadel öeldi, et kõik Ukraina lapsed peavad minema eestikeelsesse kooli, aga tegelikkus on, et paljud neist on täna üldse haridussüsteemist väljas."

Venekeelseid valijaid ei saa ühe puuga mõõta

Jüri Ratas saates "Otse uudistemajast". Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Keskerakonna esimees ütles, et täna on suur protsent neid valijaid, kel pole eelistust või kes on senises eelistuses pettunud. Ta nõustus, et ka Keskerakond on kaotanud nii eestikeelseid kui ka venekeelseid valijaid.

"Ka 40 protsenti toetust (muukeelsete valijate seas - toim) on kõrge, aga muidugi saab seda parandada. Aga on ka potentsiaali, et saame parandada oma toetust nende valijate seas, kelle emakeel on eesti keel. Parematel päevadel oli meil seal toetus 18–19 protsenti, aga praegu tunduvalt alla selle."

Samas tõi Ratas välja, et ka siinne venekeelne elanikkond on muutunud ega ole enam nii monoliitne kui Edgar Savisaare erakonna esimeheks oleku ajal.

"Venekeelne elanikkond ei ole ühe mõttemaailmaga inimene. See on väga erinev näiteks läbi vanuse või läbi selle, kus elatakse. Aga ka läbi rahvuse, sest seal on erinevaid rahvuseid – venelased, valgevenelased, ukrainlased. Neid ei saa ühe puuga mõõta."

Küsimusele, kas venekeelsete valijate veenmiseks üritab Ratas ise ümber veenda Yana Toomi, kes on öelnud, et ta ei kandideeri enam Ida-Virumaal, Keskerakonna esimees konkreetselt vastata ei soovinud.

"Minul oli temaga (Toomiga - toim) jutuajamine kaks päeva tagasi. Meil arutelud käivad ja eks nimekirjad lähiajal selguvad. Ma võin kinnitada, et Keskerakond teeb tugeva nimekirja Ida-Virumaal," sõnas Ratas. Ta täpsustas, et endine Narva linnapea Aleksei Jevgrafov Keskerakonna kandidaat tänase seisuga siiski pole.

Keskerakonna valimisnimekirjas tuleb Ratase sõnul eelmiste valimistega võrreldes muutusi, kuna näiteks Kadri Simson ei saa Euroopa Komisjoni volinikuna Pärnumaal kandideerida. Samuti ei kandideeri mitmed tuntud ja varem palju hääli toonud keskerakondlased, näiteks Marika Tuus-Laul ja Viktor Vassiljev.

"Aga meile on tulnud ka uusi inimesi. Näiteks endine välisminister Eva-Maria Liimets. Ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal vahetub esinumber, sest Enn Eesmaa on öelnud, et see piirkond jääb talle kaugeks. Seal on meie uus esinumber Jaanus Karilaid," sõnas Ratas.

Savisaar Keskerakonna nimekirjas ei kandideeri

Jüri Ratas saates "Otse uudistemajast" Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Keskerakonna esimees lisas, et 125-liikmelises valimisnimekirjast ei leia ka endist parteijuhti Edgar Savisaart.

"See (kas Savisaar kandideerib - toim) on huvitav küsimus ja sellest võiks teha tänase saate kokkuvõte pealkirja. Aga ma olen öelnud juba kuus aastat tagasi, et kui need, kes teda kogu aeg surusid ja vedasid ühtedest valimistest järgmistesse, et ta (Savisaar - toim) on teinud palju Eesti ja ka Keskerakonna jaoks. Aga me teame ka tema tervise olukorda ja see on põhjus, miks ma ei küsi ega tee talle ettepanekut. Ei, ta ei kandideeri, vähemalt mitte Keskerakonna nimekirjas."

Ratase sõnul ei maksa arvata, et Keskerakonna praegune väike toetusprotsent (Emoril 14 ja Norstatil 13,2 protsenti) erakonda rahuldab ja et nii jääb ka valimisteks.

"Need toetused, mida täna küsitlustes näeme, ei jää sinna paika. Nelja aasta eest ühtlustusid vaid kuu-poolteist enne valimisi erakondade varem väga palju erinenud toetused. Nüüd on meil veel neli kuud valimisteni minna. Väga palju oleneb lõpuks ikka sellest, kes on sul nimed valimisnimekirjas ja milline on su valimisplatvorm."

Läks tantsusaatesse ka enda ülekaalu pärast

Küsimusele, kas tema osalemine tantsusaates on mõeldud just selleks, et turgutada Keskerakonna langevat toetust, vastas Ratas, et läks saatesse teistel eesmärkidel.

"Kui ma saatesse läksin, siis arvasin, et kaks saadet jääb minu laeks. Polnud ma ju kunagi võistlustantsuga varem kokku puutunud. Aga viimase kuue-seitsme aasta jooksul olen ma Eesti Vähiliiduga palju tööalaselt kokku puutunud. Ma tean, kui oluline töö see on ja nende pärast ma saatesse läksin. Ja teisalt tahtsin anda eeskuju. Igasugu liikumine, eeskätt Eesti meeste puhul, mis on ka minule suur väljakutse ja seotud ülekaaluga, on eeskuju."

Keit Pentus-Rosimannuse saagat Euroopa Kontrollikotta lähetamisel kommenteerides ütles Ratas, et ega see head pilti protsessist jäta.

"See pidanuks olema konsensuslik otsus valitsuses. Meenutan, et Reformierakond üritas veel üks päev enne meie valitsusest välja viskamist saada meie jah-sõna. Nad ei saanud seda. Me ei leppinud seda kokku ka omal ajal koalitsiooni moodustades, ehkki Reformierakonna poolt oli ka siis jutuks, et kandidaat oleks Keit Pentus-Rosimannus," meenutas Ratas.

Saate lõpus tuli põgusaalt jutuks ka Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi monument. Ratas vastas, et praegune lahendus oli loojate looming ja temal selle vastu midagi pole, et Pätsi pea sellises lahenduses on nüüd Estonia taga.

Jüri Ratas ja Aleksander Krjukov. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: