Senised presidendivalimised on taaskord toonud aruteluks riigipea otsevalimised, mis oleks Arrase sõnul kindlasti palju põnevam kui praegune riigikogu hääletus.

"Sellisel juhul oleks kandidaatidel põhjust mööda Eestit ringi sõita, ennast tutvustada rahvaga rääkida. Arvamusuuringuid oleks märksa rohkem kui täna on," selgitas ta.

Kuigi otsevalimiste puhul räägitakse võimalikust välissekkumises, siis vastukaaluna tõi kommunikatsiooniekspert esile, et täpselt sama asi kehtib siiski ka riigikogu ja kohalike valimiste puhul.

"Tegelikkuses ühtegi väga vettpidavat põhjendust, miks ei saaks [presidendi] otsevalimisi teha, ju ei ole, aga see on arutelu koht ja valikute küsimus. Ma oleks nõus nii ühe kui teisega."

Arrase sõnul ongi presidendivalimiste läbipaistvus või kultuur poliitikute teha ning seda ei muudaks ka valimiskorra muutumine.

"Kui seda muuta nii, et seame kandidaadid varem ülesse, küsime nende käest küsimusi, peame siinsamas rahvusringhäälingus ja teistes meediamajades debatte, siis poliitikud teevad oma valiku ning teadmine inimeste seas, keda ollakse parlamendis valimas, on palju suurem," rõhutas ta kultuuri olulisust.

Keskerakond on pärast Tiit Landi presidendikandidatuuri ülesseadmise ärakukkumist rõhunud just, et toetavad otsevalimisu ning esmaspäeval ütles erakonna esimees Kõlvart, et kuna riigikogus valimisi ei toimu, siis ei soovi Keskerakond määramisel osaleda.

"Partei esimees ei saa ühtegi parlamendiliiget keelata osalemast presidendivalimistel. Siinkohal soovitaks Mihhail Kõlvartil korra põhiseadust lugeda," ütles Arras.

Arrase sõnul on Isamaa Ülle Madise kandidatuuri taha asumise põhjust fraktsioonivälisel inimesel raske täpselt öelda, kuid väidetavalt oli Madise kohtumine nende fraktsiooniga olnud niivõrd veenev.

"Niipalju kui kuluaarides räägitakse, siis sellel kohtumisel selgus, et fraktsioonis oli piisavalt hulk inimesi, kes arvasid, et Ülle Madise ongi Eestile sobiv ja hea president. See näitab omakorda, et presidendivalimised on Eestis niivõrd olulised igale parlamendiliikmele ka isiklikult, et klassikalist parteidistsipliini, mida tihtipeale parlamendis erinevatel hääletustel kasutatakse, ei ole lihtne koos hoida."

EKRE parteidistsipliin on aga ilmselt tugevam, seda aga sellepärast, et teisitimõtlejad on erakonnast lihtsalt välja visatud.

"Nad on iseennast oma käitumisega ära marginaliseerinud ja see tõus, mis vahepeal oli -kuulge nad olid isegi valitsuse liikmed vahepea - on mingis mõttes lõks, mille nad iseendale ehitasid. Nad on praegu sinna kinni jäänud," ütles Arras, kuid lisas samas, et n-ö erakonna surmast ehk madalast reitingust on Eestis ennegi tagasi tuldud.

Presidendivalimistel on Arrase sõnul kindlasti mõju ka järgmise aasta kevadel toimuvatele riigikogu valimistele, ent määravaks see tema sõnul saama ei peaks.

"Riigikogu valimisteni on siiski veel viis-kuus kuud, mis tähendab seda, et kõike võib veel juhtuda. Need valimistulemused ei ole täna otsustatud," selgitas Arras narratiivi, mis paigutab juba paarisrakendi Isamaa-Keskerakond koalitsiooni.

Küll aga võtavad n-ö poliitilisi punkte erakonnad, kes juhul kui Madise presidendiks valitakse tema poolel seisid.

"Ma usun, et [võidavad] sotsiaaldemokraadid, kes Ülle Madise kandidatuuri esimesena avalikkuse ette tõid. /.../ Aga ma usun, et kokkuvõttes kõik need, kes nüüd Ülle Madise taha koondusid igal juhul võidavad. Kui vaatame Eesti presidentide toetusi läbi aegade ja rahva usaldust presidendi institutsiooni, siis iga kord, kui president on ära valitud, siis see on kohe kõrge ja püsib seal," selgitas Arras.

Järgmiste riigikogu valimiste põhiteemadena tõi Arras välja iibe ning maksupoliitika, mida näitas tema sõnul ka Arvamusfestivalil toimunud parlamendierakondade esimeeste debatt, kus märkimisväärne tükk arutelust kulus maksupoliitikale.