Umbes viis aastat tagasi hakkasid Pärnumaa Paikuse alevi inimesed allkirju koguma, et sealne politseikolledž ei saaks laiendada alarmsõidukite õpperada. Pärast pikki vaidlusi ja kohtuskäiku jäi õigus koolile. 

"Aga olgem ausad, kui me hakkaksime seda sinna ehitama, siis ma ei usu, et see vastuseis väga raugeb," tõdes siseministeeriumi varade asekantsler Piret Lilleväli, kes lisas, et täna siseministeerium autodroomi Paikusele ei planeeri. 

Uute plaanide järgi saab autodroomist hoopis Väike-Maarja õppelinnaku üks olulisemaid objekte. 45O meetri pikkune ja 40 meetri laiune kiirendusrada on ümbritsetud kitsamate teede võrgustikust. Kiirendusraja otsas on libedarada. Pisut eemal aga maastikusõidurada, kus palkide, küngaste ja kividega mõõdavad rammu politseinike ATV-d. 

Piret Lilleväli tõdeb, et tõenäoliselt häiriks Paikuse inimesi ka ülejäänud sisekaitseakadeemia laiendused. Siiski pole pärnumaalaste vastuseis ainus põhjus, miks hinnanguliselt kuni 40 miljonit eurot maksev linnak just Väike-Maarjasse Päästekooli juurde luuakse. 

Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link selgitas, et ehkki veerandsada aastat vanad ja amortiseerunud, on palju harjutusvõimalusi seal juba praegu olemas.

"Ja teine põhjus on see, et Väike-Maarjasse rajatav harjutusväljak teenindab mitte ainult sisekaitseakadeemia vajadusi, vaid kõikide ametite, sealhulgas ka kaitseväe ja kriitilise infrastruktuuri esindajaid. Väike-Maarja on hea koht, kuhu kokku sõita," rääkis Link. 

Harjutused vältavad pantvangikriisist pressikonverentsini 

Ta märkis, et üha enam ongi tarvis harjutada erinevate ametite koostööd. Kõige selgemalt saab sellest aimu taktikalinnakus. Linnakusse on kujundatud erinevad tänavad koos märgistuste ja fooridega. Tänavaid palistavad kümned hooned millest enamike puhul kujundatakse ainult fassaadid. 

Aga mõned elamud, vallamaja ja ka näiteks tornmaja soovitakse moel või teisel välja ehitada. Sellises hoonete kompleksis annaks läbi mängida nii mõndagi, mida ukrainlased praegu nii-öelda põllul õpivad. 

"Samal ajal, kui on lahingutegevus, peavad ju politsei ja pääste oma tegevusi suutma ellu viia, inimesi päästma, tulekahjusid kustutama," rääkis Link.

"Ja seni on meil selline kokku harjutamise keskkond puudunud. Ja ega seda siin Põhja-, Baltiregioonis ka väga ei ole. Nii et Väike-Maarja saab olema selline ainulaadne, unikaalne koht," lisas ta. 

Link rääkis, et taoline suur kompleks annab palju ruumi ka niinimetatud ahelharjutusteks. Stsenaariumeid võib olla lõpmatult. Harjutus võib alata tagaajamisega autodroomil, jätkuda pantvangikriisiga tornmajas ja lõppeda pressikonverentsiga, kus kõik toimunu lahti räägitakse.

Võib-olla viib õppus aga hoopis Boeing 747 reisilennukisse. "Seda lennukit ei lähe vaja ainult päästesündmuste jaoks vaid ka igasugusteks taktikalisteks harjutusteks. Näiteks isikute väljasaatmine riigist. Või juhul, kui midagi lennukis peaks juhtuma, siis taktikalised üksused saavad ka lennuki pardal olevaid olukordi läbi mängida. Ma usun, see on ka Tallinna lennujaamale oluline treeningkeskus tulevikus," sõnas Link. 

Praegu kasutab siseakadeemia Ülemiste järvel maandunud Poola kaubalennuki AN-26 vrakki, kuid see on tänaseks omadega läbi. 

Mõne teise stsenaariumi loomisel võivad appi tulla niinimetatud kuum ja külm maja. "Kuum maja on see, kus me saame teha erinevaid suitsusukeldumise harjutusi ja kustutustöid läbi mängida. Ja külm maja on see, kus me saame teha järelmenetlusi. Ehk uurida, mis on tulekahju põhjus, kuhu ta levis ja miks ta levis," selgitas Link. 

Purunenud majad vett täis keldritega 

Taktikalinnaku suurimaks objektiks saab hall, mis väljast paistab kui kaubanduskeskus. Taktikahallis sees on teisaldatavad seinad, mille abil saab imiteerida erinevaid ruume. Sel ajal, kui õppurid ülesannet täidavad, jälgivad instruktorid neid katuse alla rajatud sildadelt. 

"Seal on ka erinevad virtuaalsimulatsiooni elemendid integreeritud. Ehk me saame üksuste liikumist, paiknemist, taktikat, kõike seda läbi mängida, salvestada ja taasesitada," rääkis Link ning lisas, et olulist täiendust peaks saama ka Väike-Maarja õppekeskuse varinguala. 

"Koolitusvõimalused varingupääste teemal on olnud kasinad," tõdes rektor. Kahele varingupääste simulaatorile soovitakse lisada veel kuus simulaatorit, mis silmale paistavadki purunenud hoonetena. 

Nendes ootavad päästjaid muuhulgas veega täidetud keldrid, katkised elektri- ja gaasisüsteemid, , liftišahtid ja rusude all olev tunnelivõrk. Selles saaks harjutada, kuidas rusude all inimeste juurde teed rajada. Samasse lähedale plaanitakse ka viadukti, mille peal saaks muuhulgas õppida, kuidas päästa inimest sillalt alla rippuvast autost. 

Erinevad harjutusalad laiuvad plaanide järgi kokku 67 hektaril. Muuhulgas mahub sinna keemiaala ammoniaagimahuti ja külili vajunud kütusetsisterniga, samuti senisest suurem raudteeala, kuhu tulevad nii reisi- kui kaubarongi simulatsioonid, elektrirong ja reisivagunid. Piiripunkti simulaatorist saab alguse 420 meetri pikkune piiririba. 

Kõige kiirem on autodroomiga 

Praegu on suurem osa kirjeldatust alles paberil. Raha kompleksi arendamiseks plaanib siseministeerium taotleda 2024. ja sellele järgnevate aastate eelarvetest.

"Sisuliselt meil kõik eeltegevused on valmis ja olemegi suuresti rahastusotsuse ootel. Kui see tuleb, siis näiteks autodroomi rajamist oleks võimalik alustada juba homsel päeval," rääkis Link ning lisas, et alates tööde algusest kuluks harjutusväljaku valmimiseni viis-kuus aastat. 

Valmis ollakse ka selleks, et kõige jaoks raha korraga ei jätku. Nii Link kui Lilleväli ütlesid, et esimese asjana tulebki valmis ehitada projekti kõige kallim osa ehk alarmsõidukite ala. "Täna kasutatakse eravõimalusi. Ja ma arvan, et seda jäädakse ka tulevikus kasutama. Sest meil lihtsalt vajadus on täna suurem. Arvestused näitasid, et me võiksime ta 24/7 tööle panna, mis ka ei ole päriselt tehtav," rääkis Lilleväli. 

Marek Link usub, et heakorrastada tasuks ka Paikuse autodroomi. Ta märkis, et tegelikult vajaks ligi nelja miljoni eurost investeeringut kogu Paikuse politseikolledži kompleks. 

"Nii kaua, kuni Väike-Maarja ei ole valmis, me peame kindlasti hoidma ka Paikuse õppekeskust elus," rõhutas Link. "Kuna seal on ka väga suur osa taristust, mis võimaldab politseiliste ahelharjutuste läbimängimist." 

Viiest õppekohast võib jääda alles kolm 

"Kuna sisekaitseakadeemia on üsna väike kool, siis meil ei ole majanduslikult mõttekas väga mitmes eri kohas teha treeninguid ja anda haridust. Kümne aasta perspektiiv on ikka see, et Paikuse läheb kinni," ütles Link. 

Ta märkis, et Paikuse põhjalik rekonstrueerimine maksaks vähemalt sama palju, kui uus Väike-Maarja harjutuslinnak. 

Piret Lilleväli sõnas, et otsuseid Paikuse asjus langetatud ei ole ning lähiajal neid keegi ka langetada ei plaani. Samas ütles temagi, et majanduslikus mõttes Paikuse alles jätmiseks argumente pole. 

"Meil on liiga palju neid õppekohti," rääkis Lilleväli. "Aga see ei saa olla ainuke argument. Kindlasti on ka terve rida argumente, mis ka toetavad seda Paikuse kooli. Nii et kindlasti on see selline pikema vinnaga otsus," sõnas ta. 

Praegu on sisekaitseakadeemia laiali viies Eesti paigas. Endise Muraste piirivalvekooli juurde on jäänud veel teenistuskoerte väljaõpetamine. Nemadki peaks uue harjutusväljaku rajamisega Väike-Maarjasse kolima. 

Narvas avati kaks aastat tagasi akadeemia praktikabaas ja Tallinnas Kase tänaval on sisekaitseakadeemia peahoone. Seal valmis uus õppehoone 2019. aasta alguses. Järjekorda ootavad veel vananenud ühiselamud. 

Piret Lilleväli küsis retooriliselt, kas see ei ole piisav argument Paikuse kooli alles jätmiseks, et muidu kaoks Pärnumaalt üks kõrgkool. Marek Link, kes ise on Pärnakas ütles samuti, et see on oluline argument. Samas märkis ta, et suund tartistu koomale tõmbamiseks võeti sisse juba mõned aastad tagasi. 

"Pikas perspektiivis ongi meil Tallinn, Väike-Maarja ja Narva," sõnas Link.