Operaili juht: kui me tulu ei teeni, pole äriühinguna mõtet eksisteerida

{{1667560980000 | amCalendar}}
Foto: Raul Mee

Riigile kuuluv transpordi- ja logistikaettevõte Operail teenis tänavu üheksa kuuga 3,5 miljonit eurot kahjumit, ettevõtte juhi Raul Toomsalu sõnul seab praegune olukord Eestis kaubaveo raudteel üldse kahtluse alla.

Veomahud raudteel näitavad seda, et kaupa veetakse raudteel järjest vähem, mis tähendab, et Eesti riik peab raudtee ülalpidamiseks panema rohkem vahendeid eelarvest ning kaubavedajad ei saa enam nii palju panustada, ütles Toomsalu saates "Uudis+", lisades, et olukorda raskendab ka Eesti Raudtee poolt plaanitav taristutasude suurendamine.

Kaubamahtude 50-protsendise languse tõttu vähenesid Operaili äritulud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 55 miljonilt eurolt 42 miljoni euroni. Kontsern jäi üheksa kuuga 3,5 miljoni euroga kahjumisse, eelmisel aastal teeniti samal perioodil 3,5 miljonit kasumit. Kahjumit on suurendanud erakorralised kulud koondamistest ning varade müügi ettevalmistamisega seotud juriidilised ja nõustamise kulud, märkis ettevõte. Koondatud on üle saja inimese.

Lisaks on Operail loobumas valitsuse otsusega mittestrateegilistest äridest, näiteks vagunite rentimisest. Operail peab praegu läbirääkimisi müügilepingute tingimuste üle.

Toomsalu ütles ERR-ile, et praegu on lõpusirgel vagunirendiärist väljumine ehk vagunite müük.

"Huvilisi, kes on Operail Leasingu vara enampakkumise erinevates etappides soovinud protsessiga kaasa tulla, on olnud ligi 60. Huvi ei tähenda aga alati võimekust pakkumine teha ja ost sooritada. Praeguseks on kõik pakkumised esitatud, nende seas on ka Eesti pakkujaid. Toimub pakkumiste analüüs ja läbirääkimised," lausus ta.

Praegu on 35 protsenti vagunitest renditud Eesti, 26 protsenti Leedu ja 14 protsenti Saksamaa ettevõtetele. Ühtegi vagunit ei ole renditud Venemaa või Valgevene ettevõtetele. Kõige enam vaguneid asub Eestis, teisel kohal on Ukraina, kolmandaks Kasahstan.

"Fookuses on algusest peale olnud Lääne ettevõtted ja rahvusvahelised veod, ja nii on see ka kõik aastad olnud. Tänu sellele on vagunite rent ka praegusel keerulisel ajal Operaili kõige vähem kahjustada saanud ärivaldkond. Vagunid on jätkuvalt rendil ning teenivad tulu, mis on aidanud Operailil tervikuna käesoleval keerulisel aastal paremini toime tulla," lausus Toomsalu.

Vagunite rent andis 90 protsenti tuludest

Toomsalu sõnul on seni just vagunite renditulu ja suured transiidimahud maksnud kinni kogu Eesti raudteetaristu ülalpidamise.

"Kui pärast vagunite renditulu ja idatransiidi kadumist peaks raudtee ülalpidamise kinni maksma kohalik kaup, siis ei ole raudteeveo hind enam klientide jaoks konkurentsivõimeline ja need viimasedki kaubad liiguvad maanteedele. Mille eest seejärel raudteed üleval peetakse?" lausus ta.

Eelmisel aastal tuli 90 protsenti Operaili tulubaasist vagunite rendist ja 10 protsenti muudest tegevusest ehk kaubaveost.

"Nii nagu riik omanikuna võttis eelmisel aastal vastu otsuse, et mittestrateegilistest äridest tuleb välja minna, siis vaguni rendiäri on üks selline suund. See kaob ära ja tõde on välja tulnud, et kaubavedu raudteel sellise kulustruktuuri juures, nagu on viimased 10 aastat olnud, ei ole jätkusuutlik ja eriti siis, kui majandus on languses," rääkis Toomsalu.

Toomsalu sõnul pole ka mõeldav, et vagunite müügist teenitava rahaga hoitakse end mõnda aega vee peal.

"Juhatuse seisukoht on see, et ükski äriettevõte ei saa toimida nii, et maksab peale mittekasumlikule ärile ja hoiab seda äri mingite teiste vahendite arvel elus. See ei ole õige, võiks öelda, et see on kuritegelik. Töötame koos Eesti Raudtee, TTJA ja majandusministeeriumiga välja sellist plaani, kuidas Eesti raudteekaubavedu peaks tulevikus välja nägema, et see oleks ettevõte vaates jätkusuutlik, muidu oleks see selline sotsiaalprojekt. Aga siis ei saaks see olla aktsiaseltsi või äriühingu ülesanne, sest äriühingu peamine ülesanne on teenida omanikule tulu. Kui see ei õnnestu, tuleb ettevõte sulgeda," lausus Toomsalu.

Kuigi Eesti-sisesed multimodaalsed veod kasvasid aastatagusega võrreldes 52 protsenti, siis Toomsalu sõnul on ilmselge, et riigisisene kaubavahetus, Eesti import ja eksport ning põhja-lõunasuunaline transiit ei asenda lähiajal kadunud transiiti.

Samas tähendaks Operaili sulgemine, et kaubaveod Eesti raudteedel jääksid ainult erakätesse, mis omakorda tekitaks julgeolekuriske.

"Me ju teame, et diiselkütust tuuakse Eestisse raudtee kaudu ja isegi 80 protsenti kogu Eestis kasutatavast diiselkütusest liigub raudteed kaudu. See tähendab, et kaitsevägi ja päästjad , kes transpordivahendites kasutavad enamuses diiselkütust, jäävad riski alla, kes hakkab tulevikus vastutama (kütuse impordi eest). Kas võib lootma jääda eravedajatele, kes ütleb, et täna ma vean, homme mitte, sest mulle tundub, et see ei ole kasulik. Kas sellist riski saab riik endale lubada, kui riikliku raudteevedaja sellisesse olukorda paneb," rääkis Toomsalu.

Toomsalu sõnul pole näha, et kui Operail kaoks, võtaksid eraettevõtjad nende rolli üle, sest praeguste taristutasudega ei ole kaubavedu raudteel tasuv äri. Tema hinnangul peaks Eesti Raudtee loobuma plaanitavast taristutasude tõstmisest

"Selline suhtumine infra kasutajasse maanteel kuidagi ei sobiks. Näiteks autode omanikele öeldakse, et tasu tõuseb järgmisel aastal kaks korda, sest olete hakanud vähem vedama. Pigem tuleb lähtuda selleks, et (raudteel) oleks võimalikult madalad tasud, see soodustaks maanteelt raudteevedudele üleminemist," lausus ta.

Operail on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilisteks ärisuundadeks on kaubavedu, veeremi remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd umbes 400 inimesele.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: