X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kaubavedaja ootab raudteel vedude taastumist mõne aasta pärast

Kaubarong.
Kaubarong. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tänavu kolmandas kvartalis kukkus juba palju langenud raudtee kaubavedude maht veel enam. Mahulangus teeb kokku raudteel kauba vedamise järjest kallimaks, kuid pikas plaanis võiks oodata mahtude taastumist, loodab GoRail.

Statistikaameti andmed näitavad, et Eestis vedasid raudtee kaubavedajad kolmandas kvartalis kaks miljonit tonni kaupa. Eelmisel aastal samal ajal oli kaubamaht pea kaks korda suurem ehk 3,8 miljonit tonni ning enne sõda Ukrainas 2021. aastal veel 5,1 miljonit tonni. Transiitkauba maht oli 2021. aastal üle kahe miljoni tonni, tänavu kolmandas kvartalis samas vaid 360 000 tonni.

"Ukraina sõja eelse ajaga võrreldes on kaubamahtude hulk langenud 60 protsenti. Enim on langenud keemiatööstuse toodete vedu. Sealhulgas ka väetis," ütles statistikaameti analüütik Anu Ainsaar.

Raudtee kaubaveod on mahuäri. Seega, mida väiksemad on kogused raudteedel, seda suurem eelis on maateevedudel. Samas GoRail loodab, et mõne aasta pärast siiski hakkavad kaubavedude mahud taastuma.

"Viimased kaks aastat ongi teistmoodi. Tõenäoliselt enne, kui see ida-lääne kaubavahetus mingi uue kuju leiab, neid aastaid võib-olla lähebki siin üks, kaks, kolm aastat veel. Võib-olla viis," ütles Go Groupi tegevjuht Jüri Etverk.

Transiitkaup on Eestile tähtis, tõdes Etverk, aga kaupa, mida vedada, on võimalik leida Kesk-Aasiast, Hiinast või mujalt Aasiast.

Kuigi juba aastakümned on püütud leida ka kaupa, mida vedada põhja-lõuna suunal, ei ole see seni hästi õnnestunud. Etverk ütles, et praegune olukord võib anda selle tõuke, et need kaubasuunad lõpuks käima saada. Kuid praegu veavad kaubavedajad peamiselt siseriikliku kaupa.

"Kõige suurem teene, mida riik saaks raudtee heaks ära teha, on öelda selgelt välja ja seda ka hanketingimustes kirja panna, et kogu Rail Baltica ehitamiseks vaja minev kaup – kõik see kivi, aheraine, liiv, metall, betoon – peab liikuma mööda raudteed sinna ehitusplatsile. See on suurusjärgus kolm, neli miljonit tonni," rääkis Etverk.

Selle ehitusmaterjali vedamine maanteedel tähendaks ka, et iga päev lisanduks Tallinn-Pärnu maanteele paarsada veoautot. "Ei kõla ka mõistlikult," tõdes Etverk.

Praegu investeerib Eesti raudteesse peamiselt reisijateveoks. Kaubarongid hästi sõidugraafikusse ei mahu, kuid Etverk ei näe seda suure murena. Taristukulude mõttes võikski reisjatevedajad tasuda kolmveerandi ning kaubavedajad ülejäänu.

"Päeval kimavad kiiresti seal reisijad, öösel veetakse natuke rahulikumas tempos kaup läbi," ütles Etverk.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: