Thermory Grupp on maailma suurim  puitmaterjali termotöötleja. Puit väärindatakse seal sisuliselt küpsetamisega ahjus, mis muudab toote ilmastiku- ja haigustekindlaks, aga ka väga ilusaks. Termoahjud töötavad maagaasiga ja tootmine on elektrimahukas, mistõttu on energiakulud ettevõttes tõusnud mitu korda. Seetõttu on termopuidu hind tänaseks tõusnud. Sõlmitud lepingute juures on kliendid olnud nõus toote kallinemise eest maksma.

"Küll aga on tellimusi nii-öelda ootele jäetud ja edasi lükatud. Et eks täna ongi olukord, et me näeme oma tootmises, et meil on väike langus. Aga see on pigem nõudluse langus, mis on tingitud sellest, et inimesed on äraootaval seisukohal. Aga meie eelis on, et me toimetame 50 maailma riigis ja oleme globaalsel turul ja seal on ikka nii, et kui kuskil on natuke halvemad ajad, siis kuskil on paremad ajad ja see aitab meil hästi toime tulla," rääkis Thermory Grupi personalijuht Katri Jürine.

Ettevõttel on vähenenud ekspordimahud, käive ja kasum, mistõttu on tulnud tootmist optimeerida.

"Meil on Eestis kokku kolm tootmist ja üks saeveski. Ja kokku on meil ligikaudu 500 töötajat. Tänaseks me oleme töötajate arvu umbes viis protsenti vähendanud," ütles Jürine.

Samamoodi on sisendid kallinenud Baltimaade suurimas tööstuskontsernis BLRT-s.

"Me oleme sunnitud tõstma hinda paraku ja loomulikult ka teised. Meil on mitte ainult laevad, mitte ainult alused või pargas. Meil on ka tuuleenergeetika. Me toodame offshore-nafta ja -gaasi valdkonnas. Kus on võimalik, tuleb läbi rääkida ja tuleb hinda tõsta. Kui hinda ei tõsta, siis tuleb lihtsalt ettevõttel uksed kinni panna," lausus BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk.

Toidutootjatel samad mured

Toidutootjate mured on samad, kus märgatavalt tõusnud sisendihindasid tajub iga Eesti tarbija ise. Näiteks joogipiima hind on poes kahekordistunud. Kuid sellegipoolest on tänavu piimatöötlejatel raske kasumisse jääda. 

"Kes selle aasta osas kasumisse jääb, on juba väärt tegu. Aga täna, kui näeme enda üheksa kuu tulemusi, kümnes kuu on veel kokku võtmata, siis need numbrid on ikkagi absoluutselt teised, mis need olid eelnevatel aastatel. Ega toidutööstuste kasumid ei ole olnud kunagi väga kiita, aga see aasta kindlasti jätab jälje negatiivses mõttes," lausus Nordic Milk juhatuse esimees Ülo Kivine.

Kivine ütles, et Eesti toidutootjad üritavad oma kaupa müüa meie lähiturgudel, aga praeguse hinnaga on see üha raskem. Kuid teistpidi tuleb Eestisse lähiriikidest odavat toitu.

"Mis puutub Eesti turgu, siis kindlasti "Eelista eestimaist ja kodumaist" on väärt slogan. Aga kui hinnad tõusevad, siis ka juba Eesti tarbija jälgib hinda ja on tuntav importkaupade osakaalu tõus," märkis ta.

Eesti tööstustoodang pööras statistika järgi septembris langusesse. Töötlevas tööstuses vähenes tootmismaht kolmandas kvartalis kokku enam kui pooltes tegevusalades. Üle poole sellest langusest tuli puidutööstusest ja veerand metallitoodete tootmisest. Järgnesid elektriseadmete ja toidu tootmine. Kuid tööstuse olukord läheb veelgi halvemaks.

"Sellepärast, et prognoos euroala või kogu Euroopa, sealhulgas ka Põhjamaade majanduse kohta järgmiseks aastaks on halvem. See tähendab, et meie välisnõudlus nõrgeneb, kuna töötlev tööstus ekspordib ligikaudu kaks kolmandikku kogu oma käibest," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Välisturgudel pole Eesti tooted sageli enam konkurentsivõimelised. 

"Tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat väga tugevasti kukkunud. See langus on isegi praegu sügavam, kui see oli 2008–2009. Ja  kui me paneme siia kõrvale Eestist eksporditud kaupade turuosa euroalal, siis see on sellel aastal päris kiiresti kukkunud," lausus Mertsina.     

"Üks asi on konkurentsieelis, mis meil oli, ütleme, võib-olla odavam tööjõud, odavamad hinnad ja nii edasi. Tähtajaks tehtud töö. Kui teiste riikide valitsused siiski toetavad või teevad mingeid soodustusi, ütleme, elektri hinna osas. Ja mitte ainult kuskil Lääne-Euroopas, vaid ka näiteks Leedus," nentis Vinartšuk.

Eesti riik toetab elektri universaalteenusega praegu vaid mikro- ja väikeettevõtteid.

"Paraku on nii, et riikide toetused, nii ettevõtetele kui ka majapidamisele on väga erinevad ja Eesti toetuste osakaal SKP-st on Euroopas üks väiksemaid," ütles Mertsina.

Eestis ettevõtetele rohkem toetusi ei tule, ütles ettevõtlusminister Kristjan Järvan. Ühest küljest tekitaks ühe valdkonna toetamine ebavõrdsust teiste valdkondade suhtes, teisest küljest peaks riik Järvani hinnangul ettevõtlusesse sekkuma vaid turutõrke korral.  

"Suurematele ettevõtetele on meil erinevad finantslahendused, mis aitavad seda lühiajalist tõrget üle elada. Ja me oleme suurendanud näiteks Kredexi sihtkapitali saja miljoni võrra, tegelikult need ei ole üldsegi väiksed summad," lausus Järvan.

Kuid kui teised riigid kaitsevad toetustega oma ettevõtlust, on see Eesti ekspordi jaoks samuti turutõrge?

"Fakt on see, et kui teised riigid on meist suurema majandusega, siis sellises võidujooksus, kus lihtsalt maksame ettevõtetele peale, me ei võida. See tähendab, et nende rahakohvrid on suuremad kui meil. Nemad suudavad oma tööstusele või mõnele ettevõttesektorile rohkem peale maksta kui meie," ütles Järvan.