Aivar Hundimägi: minister Järvan ei taha toetusi maksta ja õigesti teeb
Äris jääb ellu mitte parajasti kiire või tugev, vaid parim kohaneja. Kahjuks pärsivad riiklikud toetused vajalikke muutusi, nendib Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.
Ettevõtlusminister Kristjan Järvan sai eelmisel nädalal Äripäevas mitme ettevõtlusliidu esindaja käest pragada, sest ta on vastu keskmiste ja suurte ettevõtete kasvanud energiakulude kompenseerimise ettepanekule.
Minule sümpatiseerib minister Järvani julgus ujuda enne kevadisi riigikogu valimisi vastuvoolu. Raske on leida Eestis poliitikut, kes on erinevate toetuste maksmise vastu. Kui jätkame riigi toetuste suurendamise poliitikat, siis oleme varsti oma riigiga lõhkise küna ees, sest loome ühiskonna, mis on ebaefektiivne ja elab tugevalt üle oma võimete.
Äripäev kirjutas eelmisel nädalal juhtkirjas, et kui lükkame toetustega edasi ettevõtjate tegevusi oma tootlikkuse suurendamiseks või energiasäästu investeerimisel, siis ei ole see ühiskonnale kasulik.
Enamik ettevõtteid saab praeguste teadmiste põhjal suurenenud energiaarvetega hakkama. Teha nüüd kõigile laustoetust oleks sarnane koroonaajal toimunuga. Äripäeva meelest pole aga olukord 2020. aasta kevadega sarnane. Siis seiskus hetkega suur osa majandusest ja valitses teadmatus ning laustoetamine võimaldas vähendada suurt koondamiste lainet. Tõsi, palgatoetust said toona ka ettevõtted, kes seda ei vajanud, kuid erakordne aeg nõudis erakordselt kiiret tegutsemist ja otsustega viivitada ei saanud.
Toetamise pooldajad räägivad, et lõpuks toetad ju ikka, ainult siis juba pankrotistunud ettevõtetes tööta jäänuid inimesi. See argument on õige, kuid sel juhul toetame neid inimesi selleks, et nad leiaksid endale uue töö ettevõttes või majandussektoris, mis on pikas perspektiivis konkurentsivõimelisem.
Olen kindel, et pankrotte ja suurkoondamisi tuleb Eestis järgmisel aastal rohkesti. Need võivad küll lüüa paljusid valusalt, kuid teisalt loovad teistele ettevõtetele võimaluse turuosa, seadmete ja töötajate saamiseks. Pikas perspektiivis ei ole kasulik, et toetame madala tootlikkusega ettevõtteid maksumaksja rahaga kartuses, et nad koondavad inimesi.
Meeldib see meile või ei, kuid aset on leidmas kaks trendi, mida me ei suuda Eestis mõjutada: palgad kasvavad ja energia jääb kalliks. Sellega tuleb kohaneda. Äris jääb ellu mitte parajasti kiire või tugev, vaid parim kohaneja. Kahjuks pärsivad riiklikud toetused vajalikke muutusi.
Toon toetuste ja kohanemise teemal ühe näite meediaärist, kus ma ise tegutsen ja mis eelmisel nädalal ka ERR-is kajastamist leidis. Perioodika kojukanne kallineb järgmisel aastal vähemalt 22 protsenti ning see lööb valusalt maakonnalehti. Maakonnalehtede tellijate arv ei saa väga palju kasvada, sest elanike arv maapiirkondades väheneb. Samal ajal on lisaks kojukandele järsult kerkinud paberi hind, samuti elektri ja küttekulud, tugev surve on tööjõukulude kasvuks.
Riik toetab meediaväljaandeid sellega, et on kehtestanud madalama käibemaksumäära ja maksab maapiirkonnas paberlehtedele kojukandetoetust. Kojukandedotatsioon kerkis sel aastal järsult ja on 4,5 miljonit eurot. Arvestades kiirenenud hinnatõusu oleks justkui loogiline eeldada, et dotatsioon kerkib hüppeliselt ka järgmisel aastal.
Kuna meediatarbimine on viimastel aastatel oluliselt muutunud, siis peaksid poliitikud enne kojukandedotatsiooni tõstma asumist endalt küsima, kas see toetusmeede ikka täidab oma eesmärki? Paljudele inimestele pole paberleht enam olulisim infohankimise võimalus.
Minu arvamus on loomulikult mõjutatud sellest, et juhin Äripäeva esimest maakondlikku uudisportaali Lääne-Virumaa Uudised, mis paberil ei ilmu ning riigilt kojukande dotatsiooni ei saa. Aga paberlehtede doteerimine on hea näide, kuidas ühte aastaid jagatud ettevõtlustoetust on väga keeruline muuta, kuigi ärikeskkond on vahepeal oluliselt muutunud.
Kahjuks on Eestis poliitilisel tasandil pea kõik erakonnad toetuste suurendamise poole kaldu. Keegi ei julge küsida, kas toetused võiksid olla sihipärased. Või kas me peaksime mõningaid aastaid makstud toetusi ümber vaatama või mõnest üldse loobuma? Nüüd on seda toetuste soovi näha ka ettevõtjate ning erasektori tippjuhtide seas.
On loomulik, et ettevõtjad seisavad oma ärihuvide eest. Kuid erinevate toetusmeetmete üle otsustavad poliitikud peavad nägema suurt pilti ja enne igat toetusotsuse langetamist pigem üheksa korda mõõtma. Seetõttu ettevõtlusminister Järvan oma ettevõtlustoetuste vastalisusega mulle sümpatiseeribki. Nii teeb ta Eesti ettevõtetele rohkem kasu, kui miljoneid eurosid ettevõtlussektoritele jagades.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel