Matthews kirjutab, et sõjategevust kavandasid neli meest. Need olid Putin, julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev, Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juht Aleksandr Bortnikov ja kaitseminister Sergei Šoigu, vahendas The Times.

2020. aasta alguseks olid Putini siseringi alles jäänud ainult tema kõige usaldusväärsemad ja paranoilisemad liitlased. Tema liitlaste hinnangul oli sõja alustamine vajalik, et päästa Venemaa lääneriikidest lähtuva strateegilise ohu eest. 

Putin ja tema liitlased leidsid, et Ukraina on lahinguväli, kus põrkuvad kahe suurriigi geopoliitilised huvid. Samuti leidsid Putini liitlased, et tegemist on lahinguga nende enda tuleviku pärast. Nad soovisid tagada, et nende võim jätkuks ka pärast Putini ajastut. 

Patrušev on kõige olulisem isik Putini lähiringis. Nad said sõpradeks juba siis, kui mõlemad töötasid KGB-s. Pärast presidendiks saamist edutas Putin Patruševi FSB juhiks. 

Putin naljatas 2000. aastal, et erioperatsioon võimu ülevõtmisel oli edukas. Samal aastal väitis Patrušev, et Venemaa eriteenistused on riigi uusaadel. 2008. aastal määras Putin Patruševi julgeolekunõukogu juhiks. 

Patrušev väidab järjepidevalt, et USA juhitud valitsusvälised organisatsioonid tahavad hävitada Venemaad. 

Venemaale jõudis koroonaviiruse epideemia 2020. aasta aprillis. Siis kolis Putin oma Moskva eeslinnas asuvast residentsist Valdai järve lähedal asuvasse hoonesse. Kõik, kes Putiniga kokku puutusid, pidid järgima karantiinimeetmeid. Putin oli isolatsioonis kaks aastat ja muutus üha paranoilisemaks, kirjutas Matthews. 

Isolatsioonis hakkas Putin üha rohkem tundma huvi ajaloo vastu. 2021. aastal avaldas ta essee Venemaast ja Ukrainast. Ühe tähtsa Venemaa propagandisti sõnul oli see essee täielikult Putini "enda suure uurimistöö tulemus". Putinit abistas selle kirjutamisel tema sõber ja miljardär Juri Kovaltšuk.

Kui Putin kirjutas oma esseed Venemaa saatusest, siis veetis Kovaltšuk suurema osa ajast Valdai residentsis. Koos lõid nad tulevase sõja ideoloogilised alused, kirjutas Matthews. 

Putini essee saatis sõnumi Venemaa eliidile. USA luure leidis siis kohe, et tegemist on uue ja ohtliku faasi algusega. Putini sõjalised plaanid polnud CIA jaoks saladus, kuid neid hoiti saladuses Venemaa kõrgeimate juhtide eest. 

Vaatamata sõjalistele ettevalmistustele andis Putin välisminister Sergei Lavrovile korralduse, et ta alustaks lääneriikidega läbirääkimisi. Moskva esitas siis oma "ettepanekud" ja nõudis, et NATO vähendaks Ida-Euroopas oma kohalolekut. Putini sisering oli aga siis juba otsustanud, et Venemaa alustab sõjalist tegevust Ukrainas. Lavrov sai sellest teada aga mõni päev enne sõja puhkemist. 

Venemaa suurärimehed eeldasid samuti, et Putin blufib. Oligarh Mihhail Fridman kinnitas mõni päev enne sissetungi, et Venemaa ei alusta sõda. 

Owen Matthewsi raamat "Overreach: The Inside Story of Putin and Russia's War Against Ukraine" jõuab müüki 10. novembril.