Kanniku hinnangul ei ole Vene vägede taganemine Hersonist pettemanööver, sest alates augustist, kui Ukraina sai endale mobiilsed mitmikraketiheitjad HIMARS, on nad Vene jõududele tugevat survet avaldanud.  

"Vene vägede varustus on jäänud väga nõrgaks, ressursid on väga piiratud ja kui inimesi ja võib-olla relvi veel jätkuks, siis moona ei jätku. Selle tõttu on venelaste üksuste olukord muutunud väga kriitiliseks," rääkis Kannik.

Tema sõnul oli juba paari nädala eest näha Vene vägede esimesi ettevalmistusi ja vihjeid, et nad võivad asuda Hersonist taganema.

Vene vägede lahkumine Dnipro jõe läänekaldalt tähendab Kanniku sõnul seda, et Venemaa liidri Vladimir Putini unistus jõuda Odessa ja Moldova piirini on lõplikult läbi.

"Samamoodi see tähendab, et venelastel ka see idee, et Kiievile võiks peale minna nii lõunast kui ka põhjast, on tänaseks päevaks surnud. Lõunast seda võimalust enam tegelikult ei ole," lisas ta.

Kannik rääkis, et Hersonis võivad nüüd tulla küll linnalahingud, kuid mitte väga suures mahus, sest Vene väed ei ole neis head ning sellel poleks ka mõtet.

"Ma arvan, et kui Vene üksused reaalsetesse lahingutesse lähevad Dnipro läänekaldal lähipäevadel, siis see on pigem julgestuseks ja teistele oma üksustele taganemiseks võimaluse loomiseks. Nad ei plaani sinna pikemaks jääda," selgitas ta.

Kannik lisas, et Dnipro jõe idakaldalt on Vene vägedel võimalus suurtükitulega Hersoni linna tabada. Samas suudaksid Ukraina väed oma HIMARS-idega suruda Vene suurtükid nii kaugele, et nad Hersoni rünnata ei saa. Küll aga saavad Vene väed rünnata linna rakettidega.

Kannik selgitas, et praegu suudab Venemaa rünnata Ukrainas kahel suunal. Üks suund on Bahmuti juures, kus on rünnakud toimunud juuli algusest saadik ning seal on toimunud väga napp edasiliikumine. Teine suund on lõuna pool Pavlivka küla juures.

Ülejäänud paikades on Vene väed Kanniku sõnul pigem kaitsepositsioonidel.

"Ma ei usu ka, et neil kuskil suuremat ründejõudu tekkimas on. Kaitsta on nad suutnud tänu mobilisatsioonile veidi paremini. Ma arvan, et Hersoni vabastamine oleks toimunud kiiremini, ma arvan, et Põhja-Luhanskis oleksid ukrainlased võib-olla suutnud tänaseks Vene kaitseliinid läbi murda, aga mobiliseeritute mass, kelle hulgas ka hukkunute arv on väga suur, on aidanud siiski Ukraina rünnakuid tagasi hoida," rääkis ta.

Kannik on veendunud, et Venemaa soovib praegu rahuläbirääkimisi ja külmutada rindejoone sinna, kus see praegu on, sest rindejoon liikunud viimase kahe kuu jooksul ainult ida poole.

"Selles mõttes nad kindlasti tahaksid saada endale aega kosumiseks ja armee üles ehitamiseks. Kindlasti ei muudaks see Putini plaane pikemas perspektiivis. Ja Ukraina jaoks hetkel rindejoone fikseerimine seal, kus ta on, ei ole kindlasti aktsepteeritav. Võrreldes 24. veebruariga on Ukraina ikkagi jätkuvalt veel kaotanud arvestatava hulga territooriumit," põhjendas Kannik.

Tema sõnul on murettekitav aga see, et viimase paari nädala jooksul on Ukraina lääneliitlastelt tulnud üha rohkem vihjeid rahuläbirääkimisteks.

"Ja võib-olla siin on kõige olulisem rääkida just ameeriklastest, sest sakslaste ja prantslaste vihjed, kogu lugupidamise juures, ukrainlasi väga palju ei mõjutaks. Aga ameeriklaste vihjeid nad ei saa kuulamata jätta, kuna USA relvastusabita Ukraina Venemaa vastu pikalt sõdida ei suudaks, see on selge. Ja eile öösel USA president Joe Biden mainis, et kas talv ja tõenäoliselt rindejoone peatumine suurendab Ukraina kompromissivalmidust. Ma küsiks, mis see kompromiss on? Kindlasti ei saa Ukraina jaoks kompromiss olla praeguse rindejoone fikseerimine," rääkis Kannik.

Tema sõnul ei ole praegu näha märke, et sõda lähema poole aasta jooksul lõppemas oleks.