Rootsi peaministri kohtumine Türgi presidendiga pälvib kodumaal kriitikat

Rootsi peaminister Ulf Kristersson
Rootsi peaminister Ulf Kristersson Autor/allikas: SCANPIX/AFP/Vesa Moilanen

Rootsi peaminister Ulf Kristersson kohtub teisipäeval Ankaras Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga, et arutada Rootsi NATO-taotlust ja sellega seonduvalt Rootsis elavate kurdide kui terroristide väljaandmise nõuet. Kristerssoni kodumaal ollakse visiidi suhtes kriitilised.

Rootsi uus valitsus distantseeris nädalavahetusel end Süüria kurdide Rahvakaitseüksustest (YPG), püüdes nii võita Türgi poolehoidu. Kristerssoni sõnul täidab Rootsi sellega suvel Soome ja Türgiga sõlmitud memorandumit, milles on kirjas, et Rootsi ja Soome toetavad Türgit teda ähvardavate julgeolekuohtude vastu ning seetõttu ei tohiks nad Rahvakaitseüksust (YPG) ega  selle poliitilist haru Demokraatlikku Liitu (PYD) toetada. Mõlemaid peetakse seotuks Kurdistani Tööparteiga. Viimast näevad aga nii USA kui ka NATO liitlastena võitluses terrorirühmituse ISIS vastu.

"See ei tähenda midagi muud kui lepingus kirjas. Arusaadavatel põhjustel nendega poliitilist koostööd ei tehta. Oleme väga ettevaatlikud Kurdistani Tööpartei ja sellega seotud organisatsioonide suhtes, mis ohustavad Türgi julgeolekuhuve. Rootsi ei osale selles mitte mingil moel," rääkis Kristersson.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani pressiesindaja Ibrahim Kalin märkis seepeale, et Türgi näeb seda väga positiivse sammuna ja hindab seda. "Meid julgustavad sammud, mida Rootsi uus valitsus on valmis astuma, et täita memorandumi nõudeid, millele me NATO tippkohtumisel Madridis alla kirjutasime. Näeme seda sammuna õiges suunas."

Türgi valitsus on siiski ettevaatlikult optimistlik, et Stockholm astub konkreetseid samme nende mure lahendamiseks, kirjutas Türgi presidendi Tayyp Erdogani nõunik Fahrettin Altun vastuseks Aftonbladeti küsimusele.

Nõunik lisas kaks punkti, mis peavad olema täidetud, enne kui Erdogan piltlikult öeldes jala pidurilt võtab. Esimene puudutab relvi. Nimelt peab Rootsi kaotama piirangud kaitsetööstusele ja lubama ka Türgil relvi osta. Rootsis relvastuse litsentse väljastav Strateegiliste Vahendite Inspektsioon (ISP)  on teatanud, et hindamine toimub iga juhtumi puhul eraldi.

Teine puudutab Türgi muret, et eelnimetatud kurdi organisatsioonidega seotud inimestel ei lubatakse Rootsis vabalt tegutseda, levitada propagandat ja korraldada värbamist.

Kristerssoni vitiit Ankarasse on pälvinud teravat kriitikat. "Rootsi valitsus käitub Erdogani sülekoerana," kirjutas endine Vasakpartei juht Jonas Sjöstedt Twitteris.

Endine justiitsminister Morgan Johansson kirjutas ajalehele Expressen saadetud kommentaaris, et valitsus tegutseb täiesti meelevaldselt viisil, mis rikub Rootsi välispoliitilist traditsiooni. Pealegi astutakse neid samme ilma opositsiooniga arvestamata. "See on reetmine," lisas ta.

Endine peaminister Magdalena Andersson näeb, et välisminister Tobias Billström läheb oma avaldustega kurdi organisatsioonide kohta kaugemale, kui Türgiga sõlmitud leping nõuab.

"Kusagil pole kirjas, et peaksime nendest organisatsioonidest distantseeruma," ütles Andersson ajalehele Dagens Nyheter.

Anderssoni sõnul on uus valitsus tekitanud ebakindlust ka NATO tuumarelvade suhtes. Rootsi eelmine valitsus nõudis NATO-lt  konkreetselt reservatsiooni tuumarelvade paigutamisel Rootsi pinnale.

Poliitikavaatlejad arvavad, et ilmselt ei kiida Türgi Rootsi NATO-taotlust heaks enne järgmise aasta juunit, kui riigis toimuvad valimised.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: