Eesti Raudtee kaubaveod on tänavu poole võrra väiksemad

Eesti Raudtee kaubaveomahud kukuvad tänavu eelmise aastaga võrreldes umbes poole võrra ja see tähendab, et riigiettevõtte eelarvemiinus kasvab. Valitsus arutab lähinädalatel raudteetariifide tõstmist kaubavedajatele ja Elronile.

Eesti raudteetaristu kuulub suures osas riigiettevõttele Eesti Raudtee, millel kaupa veab teine riigiettevõte Operail. Ukrainas käiva sõjaga seotud sanktsioonide tõttu on kaubavedu raudteel poole võrra kukkunud.

"Kaubaveo osas kümme kuud – 6,7 miljonit tonni Eesti Raudtee taristul ja eelmise aasta sama ajaga 40 protsenti kukkumist. Kui me räägime keskmistest numbritest, siis on suurusjärgus kolm-neli rongipaari ööpäevas kolme piirijaama peale kokku," rääkis Eesti Raudtee kommertsdirektor Artur Reichmann.

Kümne aasta eest tuli ronge Eestisse kümme korda rohkem. Praegusest veomahust annab suurema osa Eesti-sisene põlevkivitransport ja seejärel kütus Leedust.

Kuna Eestis on raudteeveod kukkunud, teenis Operail eelmisel aastal 90 protsenti tulust hoopis vagunite rendist. Valitsuse otsusel tuleb ettevõttel sellest mittestrateegilistest ärist väljuda. Majandusminister Riina Sikkut ütles teisipäeval, et Operail peab loobuma Vene ärist.

"Meil puudub igasugune äri Venemaal. Meie kliendid on kõik Euroopa Liidu ja Ukraina ettevõtted. Juhtub, et meie klientide vagunid sõidavad läbi Venemaa. Neid vaguneid, mis igapäevaselt sõidavad läbi Venemaa, on umbes seitse-kaheksa protsenti meie kogu vagunipargist," ütles Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu.

Tema sõnul on see vagunite rendiäri maksnud kinni Eesti raudteetaristu ülalpidamise kulud. Riik maksab Eesti Raudteele toimetulekuks, kuid rendiäri lõppemisel peab rahastus suurenema.

"Siiamaani on makstud liiga vähe, mis ongi tekitanud olukorra, kus Operaili kaubaveo pool on tulnud ots-ostaga kokku, aga nüüd, kui kaubamahud vähenevad, siis tegelikult tuleb leida riigieelarvest vahendeid, et Eesti raudteed üleval pidada," ütles Toomsalu.

Tänavu jääb sanktsioonide mõjul Eesti Raudteel saamata umbes 20 miljonit eurot. Järgmisel aastal on puudujääk viie miljoni euro võrra suurem.

"Me oleme arvestanud, et 25 miljonit eurot on see summa, mis jääb Eesti Raudteel tulu-kulu tasakaalust puudu," sõnas Reichmann.

Toomsalu sõnul ei tohiks raha leidmiseks riik tõsta juba niigi kõrgeid raudteetariife, sest tulusid ettevõttel pole. Kuid just seda praegu riik kaalub.

"Need tasud peaksid muutuma, aga see, kuidas need nüüd täpselt jagada, kas kaubavedalatele rohkem või reisirongidele rohkem, see on vaja lähinädalatel paika saada," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu osakonna juhataja Indrek Gailan.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: