Eri nimede - kummitus-, pilve- vari- või virtuaalköögid - all tuntud restoranid, kes pakuvad sööke ainult veebipõhise tellimise ja kulleriplatvormide kaudu, said alguse koos koroonaga, kuid nii Wolti kui ka Bolti esindajate sõnul on pandeemia vaibumise kiuste nende arv tõusutrendis.

Wolt Baltikumi juht Liis Ristal kinnitas ERR-ile, et virtuaal- ehk pilveköögid on muutumas üha populaarsemaks.

"Pärast kahte keerulist pandeemia-aastat, inflatsiooni kiiret tõusu ja kõrgeid energiahindu, sunnib majanduslik olukord ettevõtjaid hindama oma edasist tegevust ja võimalusi," ütles Ristal.

"Toitlustusvaldkonna ettevõtted otsivad uusi lahendusi nii kulude optimeerimiseks kui ka äri laiendamiseks, samuti proovitakse uusi toidukategooriaid eri kaubamärkide all ning kasvatatakse selle kaudu ka klientide arvu," selgitas Ristal võimalusi, mida pakub kummitusköögina tegutsemine ettevõtjale.

Ristali sõnul on pilveköögid tihtipeale oluliselt kulutõhusamad kui tavarestoranid.

"Pilveköök tähendab tavaliselt madalamat üüri, väiksemat või olematut investeeringut kinnisvarasse ja sisekujundusse ning kommunaalkuludki on väiksemate ruumide tõttu madalamad," sõnas Ristal.

Wolt teeb praegu Baltikumis koostööd enam kui 100 pilveköögi ettevõttega.

Ristal kinnitas, et Wolt kontrollib oma partnerite tausta väga detailselt, ka selles osas, mis puudutab toiduohutust ja tegutsemist tõendavaid lubasid.

"Taustakontroll teeb kogu protsessi küll aeglasemaks, aga peame seda vajalikuks, ning loomulikult teeme koostööd vaid partneritega, kellel on vastavad load asutustelt, kes õigusriigile kohaselt tegevuslube annavad," sõnas Ristal.

Teine suur kulleriteenust pakkuv platvorm Bolt enda rakenduses esindatud kummitusköökide arvu ärilistel põhjustel ei avaldada.

Samas märkis Bolti kommunikatsioonijuht Karin Kase, et viimastel aastatel on kummitusköökide populaarsus tänu kullerplatvormide laiemale levikule kahtlemata tõusnud. "See annab võimaluse restoranidel avada täiendavaid asukohti, hoides samal ajal kulud madalad," sõnas Kase.

Tegevusluba ja tervisekaitse nõudeid Bolt ei kontrolli. "Meil puudub vastav pädevus, sellega tegelevad vastavad ametkonnad," sõnas Kase.

Tingimusi dikteerivad platvormid

Koroonaaja alguses, 2020. aasta kevadel kummitusköögiäriga alustanud Toiduguru OÜ juht Juri Pütsepp ütles, et kahe aasta põhjal saab öelda, et äri on ära tasunud, aga selleks tuleb väga palju planeerida ja ka läbirääkimisoskusi arendada.

"Tasuvust saavutada on meil veelgi keerulisem kui tavapärase restorani pidamisel. Teeninduse ja kalli rendipinna kulu ei küüni kaugeltki protsentide ligi, mida võtavad müügiplatvormid. Vahel tekib tunne, et töö tegemine töö pärast on sellel alal normaalsus. Exceli tabel on sõber - selleta ei tee midagi," rääkis Pütsepp. Ta juhtis tähelepanu ka asjaolule, et paljudes riikides, sealhulgas Soomes, on toidu kaasamüük maksustatud soodsamalt. "Kummaline, et meie riik seda vajadust ei näe," nentis Pütsepp.

Oma ettevõtete suhteid Bolti ja Woltiga nimetab ta imeliseks, aga palub mitte unustada, et Doordash ja Bolt on korporatsioonid, mis on orienteeritud kasumile.

Hetkel on Toiduguru OÜ-l kaks kööki: Tallinna Kesklinnas ja Kristiines. Mõlemas on esindatud jaapani köögi bränd Sushiro.

"Lisaks algatasin ettevõtte United Kitchen - see annab võimaluse kulusid kokku hoida. Suurköögi pidamine on kallis ning paratamatult peab see sisaldama vältimatuid osasid nagu prügiveoteenus, internet, toiduameti analüüse, valveteenust ja palju muud," sõnas ettevõtja.

Pütsepa sõnul on tal plaan äri laiendada, kuid see võtab aega. "Praegune turuolukord seda ei soosi. Kõik kallineb ja inimesed vaesuvad," sõnas Pütsepp.

Kontrollitakse, kui on risk

Kui tarbijale võib tunduda, et virtuaalrestoran pääseb tavarestoranidele toiduseadusega pandud kohustustest, siis nii see pole: põllumajandus- ja toiduamet (PTA) käsitleb kummituskööke täpselt sama rangusega kui tavakööke. Küll aga saab PTA kööki kontrollida alles siis, kui nad oma tegutsemisest ametile ise teada annavad.

PTA toiduosakonna peaspetsialist Külli Joakit ütles, et toiduseadusest tulenevalt peavad toiduga tegelevad ettevõtted taotlema tegevusluba või teavitama oma tegevusest.

"Nii toitlustamisest kui ka kaugmüügist tuleb põllumajandus- ja toiduametit teavitada. Toidukäitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks," sõnas Joakit. Nõuetekohasust peab käitleja ise kontrollima.

Ettevõtteid kontrollib toiduamet tuginedes riskihinnangule. "Ametlike kontrollide eesmärk on kontrollida, et ettevõtjad täidavad õigusaktidega ettenähtud nõudeid ning toit on ohutu. Vajadusel teeb amet ettekirjutuse või rakendab sunnimeetmeid, et puudused kõrvaldada," lausus Joakit.

Kummitusköögiäri sai alguse Ameerika Ühendriikidest aastal 2020, kui koroonapiirangud muutsid väljas söömise keeruliseks või keelasid selle sootuks.