Türgi positsioon rahvusvahelises poliitikas on Ukraina sõja ajal tugevnenud.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ja Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni kohtumine eile Ankaras ei toonud kaasa arenguid Rootsi NATO-liikmelisuse ratifitseerimise suunas, ütles välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik. NATO kuldvõtmeke tundub olevat Rootsi ja Soome käeulatusest väljas.

"Türgi kasutab võimalust olla võimalikult palju pildil ja näidata end mõjuka regionaalse suurjõuna. Ja Türgil arvatavasti on selle protsessiga seoses endiselt mingeid ootusi USA suunas, mida saab lahendada Washington. Mitte Stockholm või Helsingi," sõnas Raik.

USA nimelt keeldus Türgile müümast hävitajaid, kui Türgi ostis Vene õhutõrjesüsteeme. Türgi saab USA-d nüüd survestada keeldu tühistama. Selles mängus on Türgil trumbid käes.

Politoloog Karmo Tüür ütleb, et pärast Ukraina sõja algust on Türgi jõuliselt tugevdanud oma positsioone konkurentsis Venemaaga ja ka regionaalselt.

"Siia mängu puutub veel näiteks Kesk-Aasia energiaressursside väljavedu mitte läbi Venemaa vaid otse üle Kaspia ja läbi Türgi. Ka mitmete oluliste kaubavoogude suundumine Türgi sadamatesse selle asemel, et minna välja Venemaa sadamatest. Nii et kui me taandame selle kahepoolsetele suhetele Türgi ja Venemaa tasandile, siis Türgi domineerib ja Venemaa peab praegu kaasa mängima Türgiga," sõnas Tüür.

Praegu on oluline, et NATO-s ei oleks õhus lahendamata küsimusi ning Soome ja Rootsi saaks liidu täisliikmeks, ütles Raik.

"Lõpuks Türgi ratifitseerib Soome ja Rootsi liitumise, aga Türgi püüab saada endale maksimaalselt kasu ja tähelepanu ja võitu," ütles Raik.

Türgi armastab diplomaatias dramaatikat. Raik meenutab, kui Türgi pidurdas Anders Fogh Rasmusseni saamist NATO peasekretäriks 2009. aastal.