Tartu Ülikooli politoloogia emeriitprofessor Rein Taagepera ennustab demokraatide võitu.

"Enamiku ameeriklaste jaoks hakkab lolluse mõõt Pärsia lahe sõjaga täis saama ning kui demokraadid ei hakka äärmuslike DEI (diversity, equity and inclusion ehk mitmekesisus, võrdsus ja kaasatus - toim) loosungitega pasundama, siis nad võidavad vahevalimised," sõnas Taagepera.

Taagepera lisas, et Donald Trump võib pärast võimalikku valimiskaotust hakata käituma senisest veelgi hektilisemalt, kuid senat ja alamkoda saavad teda piirata.

Värske New York Timesi ja Siena College'i küsitluse järgi arvab 59 protsenti ameeriklastest, et Ameerika liigub valel teel. Sama näitavad ka erakondade eelistusreitingud, kus demokraadid hoiavad vabariiklaste ees seitsme protsendipunkti suurust edumaad.

Lõuna-Virginia ülikooli kaasprofessori Mathew Crandalli sõnul on inflatsioon ja majandus valijate jaoks kõige olulisemad teemad ning nende teemade olulisus püsib ka pärast presidendivalimisi.

"Presidendi partei kaotab vahevalimistel peaaegu alati toetust. Kandidaadina on valimislubadusi anda palju lihtsam, kui neid ametis olles ellu viia. Üks peamisi põhjuseid, miks Joe Biden kaotas toetuse ja miks demokraadid kaotasid viimased presidendivalimised, oli kõrge inflatsioon pärast koroonapandeemiat," selgitas Crandall.

Ta lisas, et kuigi võib tunduda, et Trumpi peamine fookus on olnud ebaseadusliku rände vähendamine, oli valijate tegelik peamine mure inflatsioon ja majandus.

"Pärast sõda Iraaniga on inflatsioon tõusnud, eriti bensiinihinnad, ning selle lõppu ei paista silmapiiril, mis on toonud kaasa usalduse languse. Osa Trumpi toetajate jaoks oli tema sõjavastane retoorika värskendav murdumine varasematest USA presidentidest ja üks põhjus, miks nad jäid toetajaks vaatamata tema ebastabiilsele käitumisele ja poliitikale. Tema otsus alustada sõda Iraaniga tekitas pettumuse suures osas tema valijaskonnast," sõnas Crandall.

New York Timesi sõnul on üks vahevalmiste peaküsimus selles, kas demokraadid saavad senatis enamuse ehk 51 kohta. Associated Pressi andmetel oli demokraatidel Trumpi teise ametiaja alguses kehv olukord, kuna valdav enamik käesoleval aastal senati valimistega osariikidest on sellised, kus Donald Trump võitis ülakaaluka enamusega. Praeguseks on olukord muutunud — näiteks Texases, mis on traditsiooniliselt hääletanud Vabariiklaste kandidaadite poolt, edestab Demokraadist osariigi esindajatekoja liige James Talarico Emerson College'i küsitluse järgi praegust Texase peaprokuröri Ken Paxtonit ühe protsendiga.

Sarnane olukord on ka Iowa osariigis, kus Emerson College'i järgi praegune vabariiklasest alamkoja liige Ashley Hinson juhib senati valimistel viie protsendiga, kuid võrreldes eelmiste Iowa senati valimistega on vabariiklaste toetus kõvasti vähenenud.

Reitingud on nende valimiste puhul keskmiselt näidanud demokraatidele kaheksaprotsendilist edu, vahendab RCP (Realclearpolitics), kuid viimase YouGov'i küsitluse järgi on nende edumaa juba 14 protsenti. See on märkimisväärne muudatus võrreldes eelmiste valimistega, kus vabariiklased võitsid nii alamkoja kui ka presidendivalimised veidi alla 50-protsendilise toetusega.

Crandall lisas, et enamiku ameeriklaste jaoks ei ole need valimised elu ja surma küsimus.

"Tavalise ameeriklase elu pole nii poliitiliselt laetud, kui uudistest võib jääda mulje. See ongi demokraatia ilu – inimesed tulevad kokku ja neil on hääl ning nii võitja kui ka kaotaja lähevad rahumeelselt koju ja jätkavad elu naabrite ja kaaskodanikena," ütles Crandall.

Vahevalimised toimuvad 3. novembril, mil valitakse esindajaid 35 senati, 435 esindajatekoja ja 39 kuberneri kohale.