Kuigi uus jäätmeveo periood algab juba detsembris, hakatakse prügi kaaluma 2025. aastast. Seda sellepärast, et hanke võitjal tuleb prügiautod kaaludega varustada ja nende juures muidki muudatusi teha, aga see ei juhtu üleöö. Pärnus osutab prügiveoteenust Ragn Sells ja see firma ka jätkab.

Eestis ei kaaluta prügi üheski omavalitsuses, aga Pärnu loodab sellest palju.

"See tähendab seda, et kohalik elanik maksab ainult nende jäätmete eest, mis ta on tekitanud. Teine positiivne omadus on see, et jäätmete kaalumisega on hinnapoliitikaga võimalik suunata inimesi rohkem sorteerima. Segaolmejäätmed, mis on määrdunud, mustad, kus kõik kallatakse ühte kasti, on kallima hinnaga kui sorteeritud, näiteks papp või paber," rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Kosenkranius ütles, et kui seda hanget arutati, oli palju neid, kes olid selle vastu.

"Samas mitmed institutsioonid, näiteks maailmapank, on soovitanud Eestil üle minna kaalupõhisele jäätmekogumisele. Ministeerium ja keskkonnaamet on valmis maksma toetusi, kui mõni jäätmevedaja läheks üle sellisele süsteemile. Nii et tuleb ära proovida," lausus Kosenkranius.

Paljudes korteriühistutes on jäätmete sorteerimine juba igapäevane asi, aga mitte veel kõigis.

"Kindlasti on tõrvatilku meepotis, me näeme biolagunevate jäätmete hulgas plastikut, me näeme paberikonteinerites pakendeid, mis sinna tegelikult ei sobi. Aga üldjuhul sorteerimine on ikka täies hoos. Mis paneb inimesi sorteerima – kui ikkagi rahakoti pihta käib. Kui olmeprügi hind on madal, siis suures majas hajub see vastutus ära, siis see ei motiveeri," lausus Korteriühistueksperdi esindaja Raido Ilp.

Kui aga olmeprügi veo hind peab kompenseerima kõikide prügiliikide veo, siis peame hakkama sorteerima, sest kõrge hinnaga see motiiv lihtsalt tekitatakse, ütles Ilp.