38. aastat pedagoogina töötav Kohtla-Järve gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kaire Jõe koondab endas keskmise Eesti õpetaja profiili – tööd teeb kirega, rabab mitmes koolis ja kuigi pensioniiga on lähedal, siis pensionile jäämisest võib ta vaid unistada, sest noori kolleege ei paista kusagilt juurde tulevat.

"Kui noortega kõneleda, siis ikka nii mõnigi ütleb, et "ma tahaksin saada õpetajaks". Aga panete tähele "ma tahaksin" - tingivas kõneviisis, mitte "ma tahan". Ja siis tulebki see, mida nad näevad igapäevases koolielus ühest küljest, et õpetaja on koolis, kui nemad tulevad ja õpetaja jääb kooli, kui nemad lähevad ja ta kogu aeg midagi teeb, kogu aeg on ta hõivatud. Ja kuni sinnamaale välja, et meedia kajastab ju väga toredalt õpetajate palka. Noor saab ju aru küll, et see kõige-kõigem amet ei ole," rääkis kogenud õpetaja.

"Minusugused saavad pensionile ilmselt postuumselt," võttis Kaire Jõe praeguse õpetajate olukorra tabavalt kokku.

20 protsenti meie õpetajatest on üle 60 aasta vanad ning 55 protsenti üle 50 aasta vanad. Piltlikult öeldes tähendab see, et maja on ammu täisleekides, tuletõrjedepoo ülemused mõtlevad aga alles, kas peaks voolikuid tellima. Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri nimetabki õpetajate pealekasvu lausa marginaalseks.

"400 õpetajat peaks igal aastal juurde tulema," ütles Voltri. Tegelikult jõuab koolidesse vaevu 200 õpetajat aastas.

"Nendest, kes lõpetavad ülikooli, nendest pooled lähevad kooli ja nendest pooled, kes lähevad kooli, enam nelja, viie aasta pärast ei tööta koolis. Ehk see on iga aastaga suurenev keskmine vanus. Meie probleem ei ole selles, et meil on üle keskmise vanad õpetajad, see on ka meie pluss ehk siis vanem õpetaja on ka väga kogenud õpetaja, ta annab väga head haridust, aga ta ei jõua seda järgmised sada aastat anda, sest ta, kahjuks küll, sureb ära," võttis Voltri probleemi kokku.

Õnneks leidub siiski veel noori, kes tahavad kooli tööle minna. 23-aastane Helina Välb alustas septembris teist tööaastat ajalooõpetajana Koeru keskkoolis. Tema jõudis kooli läbi Noored Kooli programmi. Eesti õpetajatel peab olema nii magistrikraad kui õpetajakutse. Möödunud õppeaastal töötas üldhariduskoolides kokku 16569 õpetajat, kellest ligemal 3000 ei vastand kvalifikatsiooninõuetele. Üks neist on ka Helina Välb.

"Takistused on sellised, et minuga ei saa teha tähtajatut lepingut. See tähendab seda, et ma saan kandideerida õpetajaks - kui on kvalifitseeritum õpetaja, siis on võimalik, et võetakse tema. Minuga tehakse aastane leping," rääkis Välb enda tingimustest.

Suureks probleemiks on ka see, et õpetajate töökoormus kasvab väga suureks. Ettenähtud kontaktundidele lisandub mahukas paberitöö pluss suhtlus nii õpilaste kui ka lapsevanematega. Paljud õpetajad jagavad end mitme kooli vahel, mis muudab olukorra logistiliselt veelgi keerulisemaks.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnistas, et õpetajate tegelik koormus ei vasta ettenähtule. "Jah, ega õpetaja töös ei ole kunagi saanud tegelikult 35 tunniga hakkama. See on olnud selline kokkulepe, et me kirjeldame õpetaja tööd erinevalt tavatöögraafikust ja selle kokkuleppe juurde oleks pidanud kuuluma see, et tegelikult arvestuslikult makstakse õpetajale see suurem töökoormus siiski kinni. Aga kuna seda pole tehtud, siis võib tõesti öelda, et õpetaja töötab suure osa oma ajast sisuliselt ilma palgata."

"Siin me oleme" on ETV eetris esmaspäeviti algusega kell 20.