Eelarvepuudujäägi vähenemist vedas maksulaekumiste kasv

Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeeriumi hinnangul oli septembri lõpuks eelarvepuudujääk 101 miljonit eurot ehk 0,28 protsenti SKP-st. Paranenud positsiooni üheks põhjusest on kiire hinnatõusu tõttu kasvanud maksulaekumine.

Aasta tagasi samal ajal oli puudujääk 2,6 protsenti, kuid erinevalt möödunud aastast jäävad lisaeelarve kulutused aasta lõppu.

Keskvalitsus oli septembri lõpus 255 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis on 609 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal. Viimati oli aasta teises pooles eelarvepositsioon tasakaalule nii lähedane enne koroonakriisi.

Tulumaksu laekumine kasvas möödunud aastaga võrreldes ligi 35 protsenti. Selle taga on nii üldine palgafondi kasv kui ka teisest sambast lahkujate makstud tulumaks. Käibemaksu laekus 18 protsenti enam kui mullu.

Haigekassa eelarveülejääk kasvas mullusega võrreldes 19 miljoni euro võrra 126 miljoni euroni. Töötukassa oli septembri lõpus 25 miljoni euroga ülejäägis, mis on 50 miljoni euro võrra enam kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli septembri lõpus kolm miljonit eurot, mis on 31 miljonit enam kui 2021. aasta septembri lõpus. Ülejääki toetab tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12 protsenti suurem kui eelmise aasta üheksal esimesel kuul. Aasta lõpuks ootab rahandusministeerium aga väikest puudujääki.

Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Riigieelarveliste asutuste kogukulu vähenes eelneva aastaga võrreldes 1,1 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti, septembrikuu kogukulude mahuks oli 1,15 miljardit eurot.

Riigieelarve kulud kasvasid septembris aastaga 60 miljoni euro võrra 729,2 miljoni euroni, kuna tegevuskulusid finantseeriti varasemast enam kodumaistest vahenditest.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid septembris 669,2 miljonilt eurolt 729,2 miljoni euroni.

Majandamiskulud suurenesid septembris 13,8 protsenti ehk 10,8 miljonit eurot. Enim kasvasid kaitseotstarbelised kulutused laskemoona ostmiseks, sotsiaalteenuste pakkumiseks tehtud kulud, meditsiini- ja hügieenitarvete kulud. Ukraina sõjapõgenike majutamise ja toitlustuse kulud olid septembris 4,6 miljonit eurot.

Tööjõukulud kasvasid aastaga hariduse, infotehnoloogia ja siseturvalisuse valdkondade palgatõusust tulenevalt 14,6 protsenti.

Investeeringud vähenesid septembris 20,2 protsenti ehk 16,4 miljoni euro võrra, peamiselt riigimaanteede ehituse kulude languse tõttu. Kaitseinvesteeringud kasvasid septembris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 3,5 miljoni euro võrra.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: