Lotman: punasümbolite teema ei ole Isamaa jaoks prioriteet

Riigikogu Isamaa fraktsiooni liikme ja semiootiku Mihhail Lotmani sõnul on kogu punasümboolika eemaldamise teema üledramatiseeritud ja erakonna jaoks teise- või isegi kolmandajärguline teema.
"See ei ole üldse kõige olulisem asi, millega meie erakond tegeleb. See on üks väga paljudest asjadest. Minu meelest see kõik on nii teise- või isegi kolmandajärguline tegevus samal ajal, kui me seisame suure sõja lävel. Võib-olla tõesti kellelegi tundub, et see on kõige akuutsem, aga kindlasti mitte meie erakonnale ja mitte ministrile," ütles Lotman ERR-ile.
"Minu meelest see oli meie ühel fraktsiooni koosolekul teemaks viis minutit. Aga meil on fraktsiooni koosolekud iga nädal tundide kaupa. Nii et ei saa öelda, et see on meie mingisugune prioriteet ja me muudkui sellega tegeleme," lisas ta.
Lotman rääkis, et tal ei ole ka midagi punasümboolika eemaldamise vastu. "Mul on raske aru saada sellest dramaatikast. Et ühelt poolt on ruttu vaja need eemaldada ja teiselt poolt, et oi, minu majalt võetakse nüüd see suur kunstiteos ära. Ma ei tea ühtegi suurt [punasümboolikaga] kunstiteost praegu Eesti avalikus ruumis, millel oleks kunstiline väärtus," kommenteeris Lotman.
"Ma tegelen ise Ukraina sõjaga ja mul tõesti pole aega nende asjadega tegeleda. Ma pean ütlema, et mind häirib selle asja juures teatud paranoia. Kuskil oli üleskutse, et otsige üles okupatsioonisümbolid ja siis kuskil metsas leiti mingi matmiskoht või midagi sellist ja selgus, et see õudselt häirib seenelisi. Vaat seda ma küll ei usu," sõnas ta.
Lotman märkis, et ei näe ka seost punasümboolika eemaldamise vajaduse ja Ukraina sõja vahel. "Minu silmis seost ei ole," ütles ta.
"Mulle heidetakse ette erakonnas, et mina eelistan rahulikku reageerimist. Et kui mingi väljakutse tekib, siis me peame sellele reageerima, aga osad inimesed arvavad, et me peaksime olema proaktiivsed ja juba eelnevalt need ohud likvideerima. Mul on raske ette kujutada, kui suur oht on need sümbolid. Aga samas ma ei näe mitte mingit dramaatikat selles, et need eemaldatakse," lausus ta.
Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ütles kolmapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et see, mida tahetakse kampaania korras teha punasümboolikaga Eesti avalikus ruumis, on ajaloo tsenseerimine.
"See on kindlasti ajaloo tsenseerimine, ei ole mingit kahtlust. Aga ajalugu kogu aeg tsenseeritakse," ütles selle kohta Lotman.
Lotman rääkis, et Narva tanki puhul oli tema ettepanek seda mitte eemaldada, vaid värvida vikerkaarevärvidesse ja tanki kahur suunata Venemaa poole. "See oleks palju teravmeelsem ja siis oleks selge, et selle koha peal enam provokatsioone ei tekiks. Aga ma ei usu, et mingi provokatsioon tekib mingisuguse maja fassaadi juures," ütles ta.
"Minu positsioon on selline, et tuleb suhtuda rahulikult. Sealt, kus need häirivad, tuleb need eemaldada," lausus Lotman.
Valitsus andis esmaspäeval riigikogu menetlusse punasümboolika seaduse, mille vastuvõtmisel tuleb omavalitsustel kolme kuu jooksul eemaldada punamonumendid ja sümboolika. Selle üle, millised sümbolid ei sobi, hakkab otsustama komisjon, kuhu kuuluvad enamuses valitsuse liikmed või valitsuse poolt valitud komisjoni liikmed.
Eelnõu on toonud minister Danilson-Järgile teravat kriitikat kunstiteadlastelt ja ajaloolastelt.
Toimetaja: Aleksander Krjukov