Alates juunist on riigikantselei juures tegutsenud monumendikomisjon, mille ülesanne on avalikus ruumis okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine või asendamine neutraalse tähisega.

Kuigi mitu tähelepanuväärset punamonumenti eesotsas Narva tankiga on juba teisaldatud, on salastatud koosseisuga komisjon pannud kokku salastatud nimekirja, kus on ühtekokku 322 okupatsioonivõimu mälestusmärki või hauatähist.

Riigikantselei sõnul on monumentide loetelu varustatud ka hinnangute ja soovitustega.

"Kaardistatud objektidest on töörühm andnud soovituse eemaldada või asendada mõne neutraalse hauatähisega 244 objekti," ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) ERR-ile ning lisas, et 57 neist on juba eemaldatud. "Ja 54 objekti kohta on kaitseministeeriumi juures töötav sõjahaudade komisjon juba teinud otsuse, et sealt tuleb ümber matta."

Danilson-Järg jätkas, et komisjoni hinnangul tuleks surnukehad ümber matta veel 79 punasümboolikaga hauatähise juurest. "Aga seda tehakse vastavalt võimalustele. Ja nii kaua, kui ümbermatmist ei ole toimunud, vahetatakse sealsed mälestusmärgid neutraalse vastu," ütles justiitsminister.

Neutraalne hauatähis on juba välja töötatud. Danilson-Järgi sõnul oleks see igal pool ühesugune, mõnes kohas võib-olla suurem, mõnes kohas väiksem. "See nägi väga väärikas ja kena välja. See oli hästi kaasaegse ja lihtsa disainiga, aga kõik valitsuskabineti liikmed ütlesid, et väga kena ja väärikas," kirjeldas minister valitsusele tutvustatud kavandit.

55 monumendi alla kedagi maetud ei ole. "Nende puhul teavitatakse omanikke hindamise tulemustest ja soovitatakse need eemaldada," sõnas Danilson-Järg.

Nimekirjas on ka 78 niisugust punamonumenti, mis võivad komisjoni hinnangul alles jääda. Põhjuseid, miks ei tule neid ära vedada, oli sõltuvalt monumendist erinevaid.

"On selliseid, mis on hauakivi laadsed hästi väiksed mälestusmärgid konkreetse inimese nimega. Või sellised asjad, mis ei ole üldse seotud sõja ja okupatsioonirežiimiga, lihtsalt nad on nõukogude ajal püstitatud," tõi minister näiteid.

Danilson-Järg ütles, et komisjoni ettepanek on monumentide omanikele soovituslik ja otsest lammutamiskohustust sellega veel ei kaasne. "Samas, kui on selliseid omanikke, kes seda tõsiselt ei võta, on meil menetluses ehitusseadustiku eelnõu, kus on võimalik ka sellist järelevalvet teostada ja neile seda kohustust meelde tuletada," lisas minister.

Salakomisjoni töö saab avalikuks paari nädala pärast

Alates juunist, mil komisjon loodi, on nad enda ümber loonud teatava salapära. Komisjoni liikmetest on avalikkuse ette astunud ainult selle juht Asko Kivinuk. Ülejäänud monumentide üle arutlejad hoitakse julgeolekukaalutlustele viidates salajas.

Salastatud on seni olnud ka komisjoni koosolekute ajad, seal osalenud külaliseksperdid ja hilisemad protokollid. Aeg-ajalt, mõne konkreetse objekti puhul on komisjoni rollile siiski viidatud. Seda näiteks siis, kui minema viidi Narva tank või siis, kui osa punasümboolikast eemaldati Tallinnast Maarjamäelt.

Lea Danilson-Järg lubas, et komisjoni töölt tõmmatakse saladuseloor 30. novembril, kui selle tegevus lõpeb. "Siis avaldab ta kaardistatud objektide nimekirja koos vastavate soovitustega objektide kohta," ütles minister ning lisas, et iga soovitusega on kaasas ka eraldi põhjendused.

Veel hommikul, kui rahvusringhääling soovis nimekirjaga tutvuda, märkis riigikantselei, et ootama peab poole detsembrini. "Kui valitsus selle heaks kiidab, toimetab riigikantselei selle sobivasse formaati, kinnitab töörühma ja alamtöörühmaga ning teeb avalikuks," lubati riigikantseleist.

Lea Danilson-Järg kinnitas, et terviklikku nimekirja ei näidatud veel ka valitsusele. "Neil oli täna selline slaidiesitlus, aga nad teevad seal veel täiendusi ja koostavad lõpliku dokumendi. Meile tehti sellist episoodilist esitlust ja näidati üksikuid objekte," sõnas minister.

Ka välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) andis mõista, et töörühma dokumendi võiks teha avalikuks, kui valitsus on saanud sellega tutvuda."Küllap see pärast saab avalikuks. Mingit saladust, räpaseid saladusi seal ei peitu," sõnas Reinsalu.

"Eks me siis valitsuses ühiselt otsuse teeme, kas see peaks olema avalik või mitte. /.../ Poliitikute huvi ei ole seda kuidagi vaka all hoida. Selge on see, et nendes küsimustes peab ühiskond oma sõna sekka ütlema. See väga selgelt mõjutab meie elukeskkonda, millised on meie väärtused. Ma kindlasti olen selle poolt, et me avalikult sõna sekka ütleme," rääkis kultuuriminister Piret Hartman (SDE) enne neljapäevast valitsuse istungit.

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse professor Krista Kodres kritiseeris protsessi salajas hoidmist.

"See protsessi juhtimine on olnud minu meelest ebaõnnestunud. See on olnud salajane, ei vasta demokraatiamudelile, milles me siin justkui elame. Ja sellega meenutame me ausalt öeldes mõnda teist riiki, mida ma ei taha hakata nimetama," kommenteeris ta.

Kunstiteadlasi teeb murelikuks riigikogule esitatud seadusemuudatus, mille vastuvõtmisel tuleb okupatsioonisümboolika avalikust ruumist eemaldada kolme kuu jooksul.

Kui seni on salajane komisjon koostanud salajase nimekirja monumentidest, siis nüüd pannakse kokku uus komisjon, mis võtab fookusesse hooned ja nendel leiduvad okupatsioonisümbolid.

"Neid tuleb vaadata igaüht eraldi. See loomulikult võtab aega. Seda ei ole võimalik teha kolm kuud salajase või mittesalajase komisjoniga. Keegi on otsustanud meie eest ära, et tuleb hakata seda pärandit lammutama, moondama. Kurb on see, et sellest ei saada aru, et see seda ajalugu ära ei võta. Küll aga võtab ära võimaluse sellest ajaloost rääkida," rääkis Krista Kodres.

Justiitsminister ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et uus komisjon ei looda otseselt arhitektuuri küljes oleva sümboolika jaoks, vaid pigem vaidluste jaoks, mis võivad ka monumentidega seoses tekkida.

"Kui selle konkreetse (riigikantselei) töörühma ülesanne oli tegeleda ainult hauatähiste ja monumentidega, siis eelnõus, mille alusel valitsuskomisjon moodustatakse, on haaratud ka igasugune muu sümboolika, mis võib olla hoonete küljes, näiteks Nõukogude Liidu vapid või midagi sellist. Aga komisjon on ikkagi eelkõige selleks, et vaidlusi lahendada. Kui vaidlusi ei teki, siis ei ole ka komisjonil tööd," rääkis Danilson-Järg.

Justiitsminister: pärast töörühma raporti avaldamist tulevad arutelud

Justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui riigikantselei töörühma töö saab tehtud, siis kaasatakse aruteludesse ka avalikkus.

"Kui komisjon saab töö lõpetatud, siis lõpparuanne, objektide nimekiri, kõik soovitused, mida on tehtud nende objektide osas, saavad kõik avalikuks, lihtsalt aeg pole veel sinna jõudnud ja see tuleb," ütles ta.

"Kui komisjoni lõppraport saab avalikuks, siis sellele kindlasti järgnevad arutelud. Ja kõikide objektidega, mida on teisaldatud või mille teisaldamisest on juttu olnud, on avalikud arutelud täiesti olemas olnud ja ma usun, et see nii jätkub," rääkis minister.