Danilson-Järg ütles, et Eesti julgeolekule kujutab ohtu tervik punamonumentidest ja muust okupatsiooni ülistavast sümboolikast.

"Me ei ole sellele tegelikult enne Ukraina sõda väga palju tähelepanu pööranud, et selline julgeolekuoht meil siin kohapeal eksisteerib. See julgeolekuoht seisneb selles, et nüüd, kus selline kineetiline sõda Ukrainas toimub, siis tegelikult me oleme aru saanud, et meil toimub paralleelselt ka infosõda. Ja see infosõda ei alanud üldse mitte Ukraina sõjaga vaid palju varem. Aga me ei teinud sellest välja õigel ajal. Sama on nende Vene telekanalitega, mis Moskva propagandat on meie inimesteni kogu aeg toonud. Ja alles nüüd me astusime selle sammu, et me panime need kanalid kinni. Enne seda me lasime oma inimese selle poolt mõjutada. Ja täpselt samamoodi on ka need punamonumendid osa sellest mõjutustegevusest, mida Venemaa Eesti vastu teeb," lausus Danilson-Järg.

Mart Kalm tõdes, et nii Ohvitseride maja kui ka Estonia laemaali saab kindlasti infosõjas ära kasutada, aga ta usub Eesti rahva tervesse mõistusesse. "Ma tõesti ei usu, et laps vaatab viisnurka Stockmanni vastas ja läheb kätte punaseks, tõesti ei usu," ütles ta.

Kalm märkis, et Nõukogude võimu ülistamine paistab kohati välja linnaehituslikus kompositsioonis. "Kui võtta sellelt Stockmanni vastas olevalt majalt ära see viisnurk, siis see ei muuda maja üldist ruumistruktuuri, mis seda võimu demonstreerib. See ei päästaks midagi. Üksiku elemendi eemaldamine ei aja asja korda," ütles ta.

"Minu meelest see, et Ukraina sõja mõjul Nõukogude pärandit peaks kuidagi tohutult teistmoodi käsitlema, ma sellest väga aru ei saa. Minu meelest ei peaks mitte midagi tegema," sõnas Kalm.

Danilson-Järg Kalmu käsitlusega ei nõustu. "Millega ma ei ole kindlasti nõus, on see, et see sõda kuidagi Eestit ei puuduta või see punasümboolika kuulub minevikku ja see on ainult meie mineviku pärand. Absoluutselt ei ole. See on tänane päev. Sellel samal sümboolikal ja pärandil tuginev režiim peab praegu sõda Ukrainas. Me oleme täpselt samamoodi sõjas. Ma oleme väga tugevas infosõjas," ütles Danilson-Järg.

"Ma arvan, et praegu on väga õige aeg (punasümboolika eemaldamiseks - toim.), sest me oleme aru saanud, et need on relvad. Et Venemaa kasutab ajalugu relvana ja me peame need relvad ära võtma Venemaalt, et ta ei saaks meid kahjustada. Mart Laar on kirjutanud, et need on ausambad valele. Täpselt nii see ju ongi. Ja seda valet kasutatakse selleks, et osasid meie inimesi hoida oma mõjuväljas, propageerida seda väära ajalookäsitlust. Ja meil ei ole võimalik neid inimesi integreerida, kui me ei ütle, et see on vale ja need ei tohi olla linnaruumis," rääkis Danilson-Järg.

Kalm ütles, et tema on põhimõtteliselt likvideerimise ja mahalõhkumise vastu. "Minule meeldib ajalugu tema paljukihilisuses. Ma ei taha mustvalget, lihtsustatud ajalookontseptsiooni," ütles Kalm.

"Meie tugevus ja julgeolek sõltub sellest, kui sidusad me oleme. Minu silmis on hoopis julgeolekuoht ja probleem selles, et see punamonumentide lammutamise kampaania on ühiskonda lõhestanud," sõnas Kalm.

Danilson-Järg vaidles talle vastu. "Mina olen täiesti kindel, et kui me selle Nõukogude okupatsiooni ülistava sümboolika ja need monumendid ära koristame, siis meil vastupidi – õnnestub neid lõhesid ületada," märkis Danilson-Järg.

Danilson-Järg ütles, et näiteks Ohvitseride maja puhul peaksid eksperdid ütlema, millised osad sellest majast eemaldada.

Kalmu sõnul tema Ohvitseride majas ohtu ei näe, kuigi maja keskel viilu tipus on Nõukogude Liidu vapp. Estonia laemaaliga ei teeks Kalm samuti midagi. 

"Minu silmis on hästi suur probleem see, et tegemist on ajaloo tsenseerimisega. Kui me tegeleme tsenseeriva kampaaniaga, siis see ei ole oma olemuselt demokraatlik," ütles Kalm.

Danilson-Järg ei ole nõus, et tegu on tsenseerimisega. "Ma arvan, et ei ole. Ma arvan, et see on täiesti tervemõistuslik tegevus, kui me ei luba enda avalikku ruumi terroristliku režiimi sümboleid."

Saatejuht Johannes Tralla küsis Danilson-Järgilt, kas poliitikud peaksid otsustama kultuurimälestiste saatuse üle, viidates loodavale valitsuskomisjonile, mis seda tüüpi vaidlusi lahendama hakkab.

"Ükski monument ei ole kunagi ainult kunsti objekt, monumendil on hästi palju muid dimensioone. Sealhulgas seesama julgeolekuaspekt. Selles mõttes ongi oluline, et selle otsustamise juures, mis jääb ja mis peab kaduma, peavad olema ka julgeoleku inimesed. Ja see on ju selge, et valitsus vastutab riigis julgeoleku eest. Ja kui valitsus ei oleks sellesse kaasatud, siis  valitsusel oleks väga raske seda rolli täita," vastas Danilson-Järg.

Valitsus andis esmaspäeval riigikogu menetlusse punasümboolika seaduse, mille vastuvõtmisel tuleb omavalitsustel kolme kuu jooksul eemaldada punamonumendid ja sümboolika. Selle üle, millised sümbolid ei sobi, hakkab otsustama komisjon, kuhu kuuluvad ka valitsuse liikmed.