ERR-i tellitud Kantar Emori novembrikuise uuringu järgi toetas Reformierakonda 31 protsenti valijatest. Oktoobris oli Reformierakonnal uuringus osalejatest toetajaid 28 protsenti. Teisel kohal oli 22-protsendilise toetusega EKRE. Oktoobris oli EKRE toetus 25 protsenti. Keskerakonna toetus oli 15 protsenti, neile järgneb Eesti 200, mida toetas novembris 14 protsenti. Kuu varem toetas mõlemat erakonda 14 protsenti vastanuist.

Aivar Voog tõdes, et olukord on peaministri erakonnale natuke soodsamaks läinud, sest saabunud kütte- ja elektriarved ei olnudki nii hirmsad, kui kardeti.

Indrek Kiisler lisas, et oktoobris kahanesid elektriarvetel hinnad. "Inimesed said šokist üle," ütles ta. Kiisler pakkus, et aasta lõpuni liigume umbes samas rütmis ning murdekoht elektri hindade suhtes võib saabuda jaanuaris või veebruaris just enne valimisi.

Urmet Kook ütles, et kuigi arvati, et Reformierakonna toetust võib mõjutada Marko Mihkelsoni skandaal, siis tundub, et Reformierakonnale see mõju ei avaldanud. Kook pakkus, et EKRE võis kõnealuste laste kannatusi riigikogu saalis instrumentaliseerides vindi üle keerata või ei läinud see teema lihtsalt Reformierakonna valijatele korda.

"Osa valijaskonda hakkas Reformierakonnale kaasa tundma. EKRE aga läks omaenda võttest siruli," ütles Kook.

Voog ütles, et Mihkelson ei ole Reformierakonna puhul nii-öelda sümbolkuju ja seetõttu ei oma ta ka suurt mõju Reformierakonna reitingu jaoks. Ta lisas, et skandaalide esimeses faasis tekib valijate seas tihti emotsionaalne protest, aga üksikasjade hilisemal ilmnemisel võib olukord muutuda.

Kiisler arvas, et Mihkelsoni juhtumi puhul enam uusi asjaolusid ilmselt välja tulla ei saa. Küll aga saab Mihkelson endiselt kaastundehääli.

Rääkides Keskerakonnast ütles Voog, et nende puhul on võtmeküsimus see, kas nad suudavad venekeelse valija seas oma toetust taastada.

Kook tõi välja, et toetust venekeelsete valijate seas on suutnud kasvatada EKRE.

Kiisler arvas, et sellele aitas kaasa EKRE aseesimehe Mart Helme väljaütlemine Ukraina sõja teemal, kus ta ütles, et ta ei ole ei Ukraina ega ka Venemaa, vaid rahu poolt.

Kook tõdes, et EKRE on muutunud venekeelsetele valijatele alternatiiviks number kaks Keskerakonna järel. Kook pidas demokraatia mõttes positiivseks, et venekeelne valija ei koondu enam ainult ühe erakonna järgi.

Kiisleri sõnul on Keskerakond väga keerulises positsioonis. "Nad heitlevad EKRE-ga sama valijagrupi eest ja samade ettepanekutega."

Kook märkis, et Keskerakond ei ole suutnud oma agendat lükata ja on jäänud Reformierakonnaga pigem reageerivaks pooleks.

Isamaa ja sotside kohta ütles Kook, et mõlemad on suhteliselt kehvas seisus.

Voog märkis, et Isamaal on enne valimisi olnud tavapäraselt väga intensiivsed kampaaniad, mis on suutnud nende toetust kergitada. Sotsid on tema sõnul jäänud selgelt Reformierakonna ja Eesti 200 varju.

Kiisler ütles, et Isamaa ei ole suutnud EKRE-lt tõmmata valijaid. Ta märkis, et Isamaa poolt on pildis olnud justiitsminister Lea Danilson-Järg, kes on vedanud punasümboolikaga võitlemise ja eesti keele osakaalu tähtsustamise eelnõudega.

"Asju on olnud palju, aga see ei konverteeru erakonna toetusse," sõnas ta.

Koogi sõnul ei lähe need teemad valijatele niivõrd korda. "Inimesed saavad aru, et viisnurkade maha võtmine Ukrainat ei aita. Et tegemist on sisuliselt asendustegevusega," lausus Kook.

Kiisler ütles, et sotsidel on raskusi tuntud nimede leidmisega oma valimisnimekirjadesse väljaspool Tallinna.

Kook lisas, et kui nimesid juurde ei tule, läheb sotsidel valimiskünnise ületamisega raskeks.

Kiisler pidas Eesti 200 võimalusi potentsiaalikaks, sest nende poolt võivad hääletada inimesed, kes on valitsuserakondadega rahulolematud.