Madise soovitab riigieelarve seaduses täpsustada laenude võtmist

Õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsler Ülle Madise. Autor/allikas: Kairit Leibold / ERR

Õiguskantsler Ülle Madise soovitab oma kommentaarides riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta täpsustada riigile kohustuste võtmise reegleid ning rõhutab korduvalt, et eelarveotsused on riigikogu pädevuses ning riigieelarve peab olema arusaadav.

"Riigile suures mahus laenu võtmise otsuse peab tegema riigikogu. Põhiseaduse paragrahvi 65 punktis 10 on sätestatud, et riigikogu otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise," kirjutas Madise oma arvamuses.

Õiguskantsler toob välja, et VTK-s on vaatluse alla võetud eriarvamused riigieelarve seaduse paragrahv 60 tõlgendamisel, milles räägitakse riigile kohustuste võtmisest. "Kindlasti tuleks aga analüüsida ka riigieelarve seaduse paragrahv 70 lõiget 2, mis lubab rahandusministeeriumil võtta riigile võlakohustusi sama seaduse paragrahv 69 lõikes 2 nimetatud riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi ulatuses," kirjutas Madise. Õiguskantsler märkis, et kui sel aastal on selle paragrahvi kohaselt suurim lubatud jääk 7,184 miljardit eurot, siis järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõus on kavas seda summat suurendada ligi 8,1 miljardi euroni.

"Riigile suures mahus laenu võtmise otsuse peab tegema riigikogu. Põhiseaduse paragrahv 65 punktis 10 on sätestatud, et riigikogu otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise," rõhutas Madise oma arvamuses. "Riigikogu, kellel on kohustus teha riigielu strateegilisi valikuid, peab otsustama ka selle, kas ja kui suures mahus rahastatakse riigi kulusid laenude arvel," lisas õiguskantsler järgnevalt.

"Riigikogu peaks otsustama laenu oluliste tingimuste üle (eesmärk, intress, laenuperiood, tagasimaksed, kõrvalkohustused) ning ka selle, kas laenu võetakse näiteks julgeoleku tarbeks või energiakriisi leevendusmeetmete jaoks," märkis õiguskantsler.

Madise rõhutas riigieelarve arusaadavuse vajadust

Madise rõhutas ka, et riigieelarve seadusega tuleb tagada eelarve arusaadavus, et riigi raha kasutamise kohta saaks selge ülevaate ning meenutas, et on sellele juba varasema märgukirjaga tähelepanu juhtinud.

"Selles nõudes ei saa teha järeleandmisi. Ka tegevuspõhine eelarve peab olema arusaadav, vastasel juhul ei saa riigikogu tegelikult täita talle Eesti Vabariigi põhiseadusega pandud ülesannet. Kui eesmärkidega seostatult esitatud kulud on riigikogu liikmetele ja avalikkusele arusaamatud, tuleb tegevuspõhise eelarve koostamisest loobuda," lisas Madise.

Õiguskantsler rõhutas ka seda, et ülevaate ja arusaamise riigi kõigist tuludest ja kuludest peab saama riigieelarvest, mitte sellele lisatud seletuskirjast.

"Põhiseadus ei näe ette, et riigi tulud ja kulud määratakse kindlaks seaduse seletuskirjaga. Seega ei saa riigieelarve probleeme lahendada seletuskirja kohustuslikuks muutmise teel. Seletuskirjal saab olla üksnes abistav ja selgitav ülesanne," märkis ta ning laitis maha rahandusministeeriumi idee anda tugevam staatus riigieelarve seletuskirjale. "Riigieelarve seletuskirja siduvaks muutmine ei ole mõistlik lahendus, seetõttu soovitan sellest ideest loobuda," kirjutas õiguskantsler.

Madise tõdeb oma arvamuses, et ehkki seadusemuudatuste väljatöötamise kavatsuses on märgitud vajadus leida tasakaal riigikogu otsustuspädevuse ja eelarve paindliku kasutamise vahel ja nimetatud ka teemad, mida kavatsetakse edaspidi analüüsida, kuid kuna konkreetseid lahendusi ei ole veel pakutud, pole võimalik ka aru saada, kas ja kuidas eelarve otsustusõiguse ja läbipaistvusega seotud probleemid lahendatakse.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: