"Uus koalitsioon Riias tundub kui tormi või vähemalt ajaga võidu jooksvat. Nüüd on selge, et kaitseteenistus küll tuleb, kuid selle käivitamine võtab aega – teenistus algab vabatahtlikest ja teenistuse mõju kiiresti ei ilmne. Teisalt on jälle õpetajad ähvardanud streigiga, sest palgad on olematud. Samas ei saa neid tõsta enne, kui ei viida läbi koolireformi. Aga väiksemaid koole keegi sulgeda ei taha, nii et jälle lahendamist vajav probleem," rääkis ERR-i Läti korrespondent Ragnar Kond "Välisilmas".

"Ent kõige teravam on olukord Venemaa ja Valgevene kodanikega Lätis, sest 1. septembriks peaks ära tegema keeleeksami, et neile antaks Lätis uus elamisluba. Samas on selge, et väga paljud seda keeleeksamit ei tee. Küsimus on, mis neist inimestest siis edasi saab, kas nad siis tõepoolest viiakse bussidega Venemaa piiri äärde," lisas Kond.

Lätis elamise luba lõpeb 21 000 Venemaa kodanikul. 15- kuni 75-aastased peavad uut luba taotledes esitama keeleeksami sooritamise tõendi, kuid umbes 13 000 seda 1. septembriks tõenäoliselt ei tee.

Rahvuslaste Ühenduse juhtide meelest on asi selge – neil inimestel tuleb riigist lahkuda. Siseminister Maris Kućinskis aga ei kujuta selle teostamist ette.

Tervishoidu ja haridusse eraldatakse raha järjest rohkem, ka seimis esimese lugemise läbinud tänavuses riigieelarves. Kuid rahul pole keegi.

"Meie haridussüsteemis on palju ebavõrdsust. Ja samamoodi pole kõigile ühesugune tervishoiuteenuste kättesaadavus. Meie arstide väljaõpe on esmaklassiline. Näeme, et järjest rohkem välistudengeid Saksamaalt ja mujalt soovib meil õppida. Meie kirurgid ja teiste erialade arstid käivad välismaal kolleege õpetamas, kuidas valdkonda paremini arendada. Nii et ravitase pole meil probleem. Ka meie meditsiiniõed on saanud väga hea väljaõppe. Ka seal probleeme pole," rääkis Läti peaminister Krišjanis Karinš.

"Küll aga on probleemiks kogu süsteem, kus arstid ja õed töötavad. Sellega pole kõik korras. Ja selle süsteemi kehva korralduse tõttu areneb hoogsalt erameditsiin ja püüab täita tühjad kohad. See aga tähendab, et näiteks igaüks, kes istub parlamendisaalis ja kellel on hea palk, või teised, kes on kõrgelt haritud ja makstud, saavad kasutada tasulisi arstiteenuseid ja seejuures kõrgeima kvaliteediga. Meie ravitase pole halvem kui teistes riikides. Ebaõiglus, mille peame lahendama, seisneb selles, mida peavad tegema need, kel pole nii head palka," lisas peaminister.

Eesti poliitikud on Läti kolleegidele kinnitanud, et väikeste koolide sulgemise ja õpetajate palkadega ollakse meil väga rahul. Sellest on Läti ministrid viimastel nädalatel rääkinud lausa mitu korda.

"Haridusele mõeldud eelarvepiruka osa on meil ja Eestis enam-vähem sama. Ja Lätis inimesed imestavad - kuidas nii, õpetajatele ju palgaraha ei jätku. Kuid see olukord on üsna loomulik, sest Eestis tehti mitu aastat tagasi ära koolivõrgu reform ja meil sellest ainult räägitakse. Eestis on vähem koole, õpilasi on neis rohkem ja õpetajaid õpilase kohta tervikuna vähem. Ja nii saavadki Eesti õpetajad kaks korda kõrgemat palka kui meie pedagoogid. See on suund, kuhu tuleks meilgi minna," ütles Karinš.

Eelmise kaitseminstri Artis Pabriksi algatatud kaitseteenistuse loomine on seaduseelnõu kõpitsemise tõttu veninud. Lõpphääletus on veel ees ja aasta teises pooles kutsutakse teenistusse vaid 300 vabatahtlikku. Alternatiivteenistuse seadus aga pole veel üldse valmis.

"Naaberriikide kogemus näitab, et kaitseteenistus tugevdab professionaalseid kaitsejõude ja võimaldab koostöös armeega õpetada välja tugevaid sõdureid," ütles Läti kaitseministeeriumi parlamendisekretär Janis Eglitis.

Artis Pabriks ise soovitab targemalt läheneda Venemaa propagandale ja tõdeb, et kõik ei oska seda teha.

"Ühest küljest on väga tähtis, et meil Euroopas oleks venekeelsed meediakanalid. Näiteks raadiojaam Vaba Euroopa, kes saab nüüd Lätis töötades kaasata venekeelseid kuulajaid. On väga oluline, et saaksime nii lühiajaliselt kui ka pikemas vaates jõuda venekeelse auditooriumini mitte ainult Balti riikides, vaid ka mujal maailmas. Teisalt peaksime põhjalikult jälgima, millised kanalid ja millised ajakirjanikud on Venemaalt lääneriikidesse tööle suundunud," selgitas Pabriks.

Läti uus koalitsioon ei vii lõpphääletusele samasooliste abielu seadustamist ja peab võimalikuks, et vedelgaasi terminali Skultesse ning seda Inćukalnsi gaasihoidlaga ühendava toru ehitab riik ise, aga otsust veel pole. Seegi venib.

"Läti puhul on gaas elektri põhivõimsuse tagamise eelduseks meie suurimas soojuselektrijaamas TEC-2. See on tähtis mitte ainult Läti, vaid kõigi Balti riikide elektrivajaduse tagamiseks," sõnas Läti kliima- ja energeetikaminister Raimonds Cudars.

Varsti sõlmib Läti koalitsioon juba kolmanda omavahelise leppe, seekord valitsuse tegevuskava. Seejärel paistab ehk ka üldsusele võimuparteide tegevus konkreetsem.