Elmo rendiautod hakkavad kliendini sõitma kaugjuhtimise teel
Kui seni sai Elmo elektriautosid spetsiaalsetest rendipunktidest, siis nüüdsest on võimalik autosid soovitud paika kohale tellida ning sinna sõidavad need kaugjuhtimisel. Esimestel kuudel istub igas autos siiski ka pärisinimene, kes kontrollib, et tehnoloogia oleks küps ja riskid maandatud.
Elmo Rendi tegevjuht ja asutaja Enn Laansoo Jr rääkis ERR-ile uuendust kirjeldades, et kui üks klient on auto kasutamise lõpetanud, jätab ta selle endale sobivasse kohta ja sealt juhitakse see kaugjuhtimise teel järgmise kliendi ukseni.
Praegu töötab ettevõtte kaugjuhtimise keskuses seitse juhti, kes võtavad autoga ühenduse ning annavad sellele käsklusi. Seejuures edastatakse neid kahe erineva sideoperaatori kaudu, et vältida olukorda, kus sideühendus kaob.
"Tõenäosus, et sideühendus katkeb mõlemal operaatoril, on päris väike, aga juhul kui sidekatkestus on mõlemal operaatoril rohkem kui ühe sekundi, siis auto peatub," selgitas Laansoo ja lisas, et sellist katkestust pole tegelikkuses seni ette tulnud.
Kui kaugjuhitav tehnoloogia ei ole midagi uut, siis olemasoleva auto kaugjuhitavaks muutmisest on maailmas üksikuid näiteid ja sinna kuulub tema sõnul ka Elmo.
"Kui räägime sellest, et kaugjuhitav tehnoloogia on juba avalikel teedel ja avalikus teenuses, siis Elmo on siin maailmas esimene," kinnitas ta.
Siiski ei sõida Elmo autod esialgu tühjana ringi, vaid hoolimata kaugjuhist istub autos sees ka inimene, keda ettevõte nimetab turvajuhiks. Laansoo sõnul sarnaneb see olukorraga, kus algaja juhi kõrval istub esialgu kogenud juht, kes vajadusel teda juhendab.
"Meil pole piisavalt kogemust tänavatel sõitmiseks ja kui koolitame uusi kaugjuhte, siis ei saa vajalikku kogemust anda platsil. Oleme võtnud aluseks loogika, et ka igas uues linnas, kuhu välisriikides siseneme, kasutame vähemalt esimesed kolm kuud turvajuhte," selgitas Elmo esindaja.
Põhjuseks on ressursside tõhus kasutamine
Muudatuse tagajärjel peaks auto jagamisteenus muutuma ressursitõhusamaks.
"Viimastel aastatel on tänavapildis järjest rohkem autojagajaid, renditavate autode kogus on kasvanud, sest ka nõudlus on kasvanud. Kuidas konkurendid seda lahendavad: nad panevad igale tänavanurgale auto kliente ootama. See ei ole ressursitõhus ja keskkonnasäästlik," lausus Laansoo.
Ta lisas, et sellisel moel saab ühe autoga rohkem kliente ära teenindada. Ettevõte eeldab, et kliente tuleb juurde, aga tähtsaimaks peavad nad seda, et sama kliendibaas suudetakse ära teenindada väiksema arvu autodega ehk efektiivsemalt.
Kui praegu saab auto ette tellida ühe tunniga, siis tulevikus on eesmärk seda peaaegu kohe teha, aga selleks kogutakse esialgu kogemusi ja õpitakse, kuidas kaugjuhte paremini tööle panna, sest ekraani kaudu auto juhtimine on teistmoodi kogemus kui reaalelus.
Elmo siht on kaugjuhtimistehnoloogiaga Eestist kaugemale laieneda ja tegevus selleks käib aktiivselt. Teiste riikide huvi on Laansoo kinnitusel suur ning ettevõte on pikalt selleks panustanud, et hakata nüüd teenust globaalselt ja kiirelt pakkuma.
Transpordiamet koostab kaugjuhitavatele autodele tehnonõudeid
Transpordiameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra rääkis "Vikerhommikus", et Viljandis Clevonis saadeti juba 2020. aastal linnaliiklusse väikesed veokid, mida juhitakse kontorist videoekraani kaudu. Kui esialgu pidi sõiduki järel liikuma turvaauto, siis enam seda ei nõuta.
Ka Elmo rendi puhul nimetas Vahtra juba lähitulevikuks seda, et turvajuht ei pea autos istuma, sest autodes on juba hädapidurdussüsteemid olemas.
"Oleme koostamas tehnonõudeid kaugjuhitavatele sõidukitele, kus need süsteemid on ära kirjeldatud. Et need sõidukid saaksid tavaolukorras tulevikus liigelda, peavad nad need nõuded täitma," lausus ta.
Lisaks peab kaugjuhil olema piisavalt hea töökoht, sisuliselt 360-kraadine kaameravaade, roolid, pedaalid. Suurima probleemina kaugjuhitava sõiduki puhul tõi transpordiameti esindaja välja viivitust ehk lõtke, mis tekib signaali jõudmisel kaugjuhist autoni.
"Oleme selle maksimumi ära piiranud, sest kui viivitus läheb suureks, pole võimalik ohutult sõita," tõdes Vahtra. "Oluline on need viivitused maha saada, seetõttu on kaugjuhitavates sõidukites kõik sidesüsteemid dubleeritud."
Kui kaugjuhitav auto satub õnnetusse, siis selle juhina käsitletakse inimest, kes sel hetkel kaugteel autot juhtis. Seetõttu peab ettevõte pidama logi, kus on täpselt fikseeritud, kes mingil hetkel autot juhtis.
Elmo kaugjuhitav elektriauto sai transpordiametilt tänaval sõitmise loa tänavu augustis. Ilma turvajuhita võiks need Eestis liikuma hakata kolme kuni kuue kuu pärast ja Enn Laansoo sõnul peaks selle ajaga kogutama piisavalt kogemust, et eri situatsioonides oleksid riskid maandatud.