Eesti inimesed on pununud ukrainlastele vähemalt kompanii jagu kiivrikatteid
Eestis punutakse varjevõrkude kõrval ukrainlastele ka kiivrikatteid, kuna väiksemgi läige kiivril võib vaenlasele sõduri asukoha reeta. Kiivrikatteid valmistatakse ukrainlaste tellimusel.
Eestist on Ukraina poole teele läinud vähemalt ühe kompanii jagu kiivrikatteid ehk umbes 140 tükki. Hiljuti saabus tellimus veel 45 kiivrikattele.
"Ukrainlased on saanud abina tuhandeid Briti ja Saksa kiivreid. Nad on kõik tulnud enamasti ilma katteta. Kevlarkiivrid, rohelised ja musta värvi. Maastikul selline kiiver paistab kaugele silma," rääkis MTÜ Vaba Ukraina liige Andrus Rumm.
Seepärast kutsus MTÜ Aitan Kaitsta inimesi üles valmistama kiivrikaitteid ja tagama ukrainlaste parem varjumine.
"Ma olen märganud, et kui teha väga kiiresti, siis kulub ühe kiivrikatte tegemiseks umbes kaks ja pool, kolm tundi. Kui teha väga hästi, siis saab valmis ühe kiivrikatte päevas. Siis on tõesti nagu kunstiteos," ütles Rumm.
Üleskutsest võttis osa ka ukrainlane Elena, kes on ise lapsevanem ja võtab kõiki ukrainlasi nagu oma lapsi.
"Me teeme neid võrke kaitseks. Paneme sinna oma mõtted, oma energia, kõik, mida me saame sinna sisse panna. Me isegi laulame, kui neid teeme. Ja sel ajal, kui me võrgud teele saadame, siis me palvetame, et need ikka kaitseks meie noori," selgitas Elena.
Enamik vabatahtlikke on ukrainlaste abistamises kaasa löönud Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.
"Sai riideid sorteeritud, sai Niines vabatahtlikuna vastu võetud. Igal pool midagi natukene," ütles Laine.
Tallinna oli kohale tuldud ka Viljandist, et seni omandatud võrgupunumise oskuseid lihvida.
"Viljandis väga usinasti punume võrku, kolm korda nädalas Linnaraamatukogus. Kutsun kõiki viljandlasi sinna osalema. Ja samuti olen kiivrikatteid juba teinud," rääkis Kristjan.
Vabatahtlikke oodatakse appi veel ning katte punumisega saab hakkama ka kodus – selleks leiab juhendi MTÜ Aitan Kaitsta sotsiaalmeediast.
"Kui kiivrit ei ole, siis võib leida rattakiivri, võib võtta väikese padja, teipida selle mütsakuks. Sama asja võib teha mullikilega nii, et sa võid teha mullikilest endale pallikese. Kasutatakse supipotte, mingisuguseid kübaraid, mütsilaadseid esemeid," kirjeldas Rumm.
"Kui kellelgi on kalavõrke, mida ähvardab muidu prügilasse viimine, siis igal juhul annetage need meile. Ja kellel on kodus riideid – pruunikaid, rohekaid, hallikaid, praegu ümberringi vaadates porise sügise, kuivanud lehtede värvi –, siis neid võib meile ka alati pakkuda," rääkis MTÜ Aitan Kaitsta juht Jaana Ratas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"