Tsahkna: tegelikult oleks vajadus Ameerika suuremaks kohaloluks idatiival

Ameerika Ühendriikide valitsus kavatseb kärpida oma Euroopas paiknevat ligikaudu 80 000 sõjaväelasest koosnevat väekontingenti vähem, kui Euroopa riikide juhid on kartnud, teatas USA väljaanne Bloomberg. Välisminister Margus Tsahkna sõnul selguvad Ameerika Ühendriikide ametlikud plaanid talve alguseks.
Välisministri sõnul on Ameerika Ühendriigid öelnud, et vaatavad üle strateegilise pildi oma kohalolust Euroopas. Seda arutati sellel suvel NATO tippkohtumisel Ankaras. Sügise lõpuks või talve alguseks peaks Ühendriikide seisukohad olema ametlikult selged.
"Ma olen arvamusel, et midagi väga dramaatilist ei tule. Kõige tähtsam on see, et Euroopa võtab rohkem vastutust, aga Ameerika Ühendriigid jäävad ikkagi ka tulevikus üheks kõige olulisemaks julgeolekutagajaks ka Euroopas," lausus välisminister Margus Tsahkna.
Ameerika Ühendriikidel on Euroopas umbes 80 000 sõjaväelast. Bloombergi väitel puudutab suurem osa USA vägede vähendamisest tõenäoliselt Saksamaad, kus on 37 000 ameerika sõdurit. NATO idatiiba seevastu võidakse hoopis tugevdada.
"See ongi olnud meie sõnum ühiselt idatiiva riikidega, et tegelikult oleks vajadus Ameerika suuremaks kohaloluks idatiival. Ma tahaks loota küll, et Ameerika Ühendriigid koos NATO-ga saavad pikas perspektiivis aru, et Venemaa on see oht, mille vastu me peame oma julgeolekut ehitama," ütles Tsahkna.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et kuigi praegu on Ameerika Ühendriikide plaanist vähe teada, võib siiski arvata, et Ühendriigid ei kärbi oluliselt oma väekontingeti Euroopas.
"Kasvõi selle kinnituseks on Ühendriikide maaväeüksuse naasmine Eestisse. Samuti ka Leetu. Käivad praegu läbirääkimised näiteks Ühendriikide ja Poola vahel, et Poolas luua alaline Ühendriikide sõjaväebaas - need kõik on meie jaoks positiivsed uudised," lausus Mihkelson.
Riigikaitse komisjoni esimees Peeter Tali ütles, et Valge maja on korduvalt rõhutanud ka riigikaitse investeeringute olulisust.
"NATO piiririigid on järjest oma investeeringuid riigikaitsesse tõstnud ja ma pean siin silmas Soome, Eesti, Läti Leedu, Poola ja ka Rumeenia. Loomulikult on ette paigutatud vägedel heidutav mõju. Kõige olulisem on see, et ameeriklased oleks kohal oma võimetega, mida NATO oma liitlastel ei ole," sõnas Tali.
Võimulüngad, mida ameeriklased täita saavad, on Tali sõnul alla kümne ning need on näiteks satelliitside ja -luure, tulelöökide juhtimine ning ballistiliste rakettide tõrje.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









