Mäesalu rääkis, et seda, kui palju on Vene väed laskemoona sõjas ära kasutanud, on keeruline hinnata.

"Kui võtame S-300 raketid, siisukrainlaste väitel on neid venelastel umbes 8000, teistel allikatel 23 000. Kindlasti on nad palju ära lasknud, aga usun, et neil on üht-teist veel järel. Ma miskipärast ei usu, et venelased on nii rumalad, et nad kõik oma arsenalist ära laseksid," rääkis ta.

Mäesalu selgitas, et S-300 õhutõrjerakett on peamiselt kasutatav õhusihtmärkide pihta, kuid Venemaal on see arendatud kahetoimeliseks ehk mõeldud ka maaobjektide pihta.

"See on huvitav, et nad on hakanud kasutama neid just maasihtmärkide jaoks. Tundub, et neil on vähem moona kuni 90 või 150 kilomeetri ala katmiseks ja kuna seda moona on nii hulgaliselt, siis nad ilmselt pigem kasutavad selle ära. Kuna õhuoht venelaste jaoks on väiksem, sest ukrainlased ei suuda väga suurt õhurünnakut ette võtta, siis küllap nende kaalutlused on sellised, et kasutavad nad neid S-300 rakette ära, kuna neid on palju," selgitas kolonelleitnant.

Ukraina vägedel pole Mäesalu hinnangul olukorras, kus sõda on muutunud kaugelt rakettidega ründamiseks, teha muud, kui küsida lääneriikidelt lisaabi.

"Eeldan, et neil ikkagi laskemoonavarud hakkavad otsa saama, sest paljude jaoks on just hämmastav see, kui palju on suurtükilaskemoona kasutatud selles sõjas ja laskemoona kasutus on äärmiselt intensiivne. Ja selge on see, et neil ei ole lõpmatuid varusid. Ilmselt neil tootmine on ka üsna väike, venelastelt lahingu käigus kättesaadav moon on kaootiline, seda ei saa ette planeerida ja nad on ka mitu korda avalikkuses öelnud, et nad soovivad oma relvad välja vahetada lääne relvade vastu, sest lääne tootmine on täies jõus ja läbi selle nad saavad relvadele ka laskemoona," rääkis Mäesalu.

Ukraina on saanud läänelt relvi kiiresti ja samas väga erinevaid. Mäesalu hinnangul ei ole see relvade remondi ja hoolduse seisukohalt hea.

"Igal relvasüsteemil on vaja unikaalseid varuosi, oma hooldusmeetodeid. Arvestades, et ukrainlased õpetati väga kiiresti neid relvi kasutama, siis minu hinnang on see, et ilmselt neile ei õpetatud korralikult neid relvi hooldama alates meeskonnatasemest, lõpetades kõrgemal tasemel remondi ja hooldusega," ütles kolonelleitnant.

Väidetavalt on Venemaa saatnud osa Hersonist taganenud vägedest Donetski oblastisse. Mäesalu hinnangul on Donetski oblasti piirkond Venemaale tähtis, kuna muretseb, et võib kaotada ka 2014. aastal Donetski ja Luhanski oblastis endale võetud alad.

"Kui nad need kaotavad, siis see oleks suur strateegilise kommunikatsiooni probleem neile endile ka siseriiklikult. Võib-olla seepärast tahavad nad raskuspunkti sinnapoole suunata," rääkis Mäesalu.