Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 27. mail kell 19.49:

- Bloomberg: Venemaa üritab Ukraina õhutõrjerakettide puudust ära kasutada;

- Kuberner: Ukraina ründas Sevastopolit Storm Shadow' rakettidega;

- Venemaa korraldas Tšernihivile massilise rünnaku;

- Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused;

- Ukraina droonivägede ülem hoiatas Valgevenet;

- Ukraina üksus teatas salajaste ründedroonide kasutamisest Venemaa logistika hävitamisel;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.

Meedia: Zelenski hoiatas Trumpi Ukraina õhutõrjerakettide puuduse eest

Väljaande The Kyiv Independent teatel saatis Volodõmõr Zelenski Donald Trumpile kirja, milles hoiatas Ukraina süveneva ballistiliste rakettide vastaste võimete puuduse eest.

"Kui tegemist on õhutõrjega rakettide vastu, siis loodame oma sõpradele. Kui tegemist on kaitsega ballistiliste rakettide vastu, siis loodame peaaegu eranditult Ameerika Ühendriikidele," seisab kirjas, millega tutvus The Kyiv Independent. 

Pöördumine tuleb ajal, mil Venemaa hoogustab õhurünnakuid Ukraina vastu. Ukraina ametnikud muretsevad, et piiratud õhutõrjerakettide varud ei pruugi pommitamise kampaaniale vastu pidada.

"Ballistilise kaitse osas on seis tõesti keeruline," ütles üks asjaga kursis olev inimene väljaandele The Kyiv Independent. 

Ametniku sõnul on Ukraina suursaadik andnud kirja Valgele Majale, esindajatekoja spiikrile Mike Johnsonile ja teistele kongressi liikmetele.

Sõnum peegeldab ka Kiievi kasvavat muret raskuste pärast relvade hankimisel Ukraina PURL-programmi kaudu, mis võimaldab NATO liitlastel rahastada USA relvade ostmist Ukrainale. 

Ukraina presidendi kantselei kõrge ametnik tunnistas eraldi kommentaarides AFP-le, et lääne liitlaste tarnitud moodsate õhutõrjesüsteemidele laskemoona leidmine on keeruline.

"Praegu on lihtsalt raske rakette leida, kui Pärsia lahe piirkonnas ja teistes sarnastes kohtades on nii palju teisi tellimusi," ütles allikas.

"Ka PURL-i kaudu toimuvad tarned on aeglustunud," lisas allikas.

Bloomberg: Venemaa üritab Ukraina õhutõrjerakettide puudust ära kasutada

Venemaa suurendas ballistiliste rakettide rünnakuid Ukrainale, lootuses kasutada ära Ukraina õhutõrjerakettide puudust, kirjutab Bloomberg. 

Väljaande teatel viitab õhurünnakute suurenemine asjaolule, et Venemaa president Vladimir Putin ei ole sõjalistest eesmärkidest loobunud, hoolimata siseriiklikku kriitikat võimendanud hiljutistest tagasilöökidest.

"Moskva usub, et peab reageerima rünnakutele, mida Kiiev üha edukamalt korraldab. Praegu näeb Venemaa sobivat hetke, kuna Kiievi Patrioti püüdurrakettide varud on ammendumas," selgitas Carnegie Venemaa-Euraasia keskuse Berliini büroo direktor Aleksandr Gabujev.

Väljaande andmetel lasi Ukraina sel kuul alla vähem kui kolmandiku ballistilistest rakettidest Iskander-M, samal ajal kui Venemaa enam kui kahekordistas nende kasutamist. 

Ajakirjanikud oletavad, et piirkondades, kus Patriot-süsteemid puuduvad, võib olukord olla veelgi keerulisem. Seda kinnitab asjaolu, et Ukraina ei suutnud 18. mail mitme piirkonna pihta tulistatud 14 Iskander-M raketist alla tuua ühtegi.

Siiski jääb ebaselgeks, kas Venemaa suudab ulatuslikke ballistiliste rakettide rünnakuid pikema aja jooksul jätkata.

Väljaande selgitusel on ballistilisi rakette eriti raske tabada, kuna need lendavad droonidest palju kiiremini ja järsematel trajektooridel, mistõttu jääb õhutõrjele reageerimiseks väga vähe aega. Kõige suuremat kahju tekitavad Venemaa Iskander-M raketid. Madalama trajektooriga tiibrakette on aga lihtsam alla tuua.

Venemaa suurendab rünnakutes Iskander-M rakettide osakaalu.

Väljaanne viitab andmetele, mille kohaselt langes Iskander-M rakettide osakaal rünnakutes jaanuari 55 protsendilt märtsiks alla 30 protsendi, kuid hakkas seejärel taas kasvama ja ületas mais 41 protsenti. Seega tabab Ukrainat massilistes rünnakutes taas üha suurem hulk ülikiireid rakette.

24. mai öösel korraldasid venelased massilise rünnaku Kiievile ja Kiievi oblastile. Muu hulgas tulistati välja rakett Orešnik, mis tabas Bila Tserkva linna.

Mõne päeva eest teatas Putini kantselei süstemaatiliste rünnakute alustamisest Kiievi vastu ning soovitas välissaadikutel linnast lahkuda. Euroopa Liit on juba teatanud, et ei kavatse oma suursaadikuid ära kutsuda.

Kuberner: Ukraina ründas Sevastopolit Storm Shadow' rakettidega

Sevastopoli kuberner Mihhail Razvožajev teatas, et linnas tõrjuti kolmapäeva varahommikul Ukraina relvajõudude kombineeritud rünnak. Tõrjumise käigus tulistati alla üle 20 drooni, kahjustada said kortermajad ning fikseeriti raketitabamusi.

"Linna rünnati mitmesuguste õhuründevahenditega, sealhulgas rakettidega Storm Shadow. Severnaja, Fiolenti, Sevastopoli lahe ja Omega lahe piirkonnas tulistati alla üle 20 drooni," kirjutas kuberner Venemaa riiklikult heakskiidetud sotsiaalmeediaplatvormil Max.

Razvožajevi sõnul tabas rakett keskpanga lõunapiirkonna peavalitsuse hoonet, mille katus süttis põlema.

Esialgsete teadete kohaselt kahjustas teine rakett ka pikka aega tühjana seisnud haldushoonet. Samuti said rünnakus kahjustada mitu kortermaja.

Esialgsetel andmetel ohvreid ei ole.

Rakette Storm Shadow toodab Prantsuse-Briti konsortsium. Venemaa, kes annekteeris 2014. aastal Ukrainalt Krimmi, on varem Briti ja Prantsuse suursaadikud välja kutsunud, et protestida selle vastu, et Ukraina neid relvi kasutab.

Eraldi juhtumis sai Lõuna-Venemaa sadamalinnas Taganrogis, mis asub Ukraina piirist idas, kolmapäeva varahommikul raketi allatulistamise järel haavata kaks inimest, teatas linnapea Svetlana Kambulova.

Kaitseministeeriumile viitava uudisteagentuuri Interfax teatel tulistati Venemaal öö jooksul alla kokku 140 drooni.

Kohalike võimude sotsiaalmeedia postituste kohaselt sai Venemaa rünnakutes Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastitele haavata 21 inimest.

Venemaa korraldas Tšernihivile massilise rünnaku

27. mai öösel korraldas Venemaa Ukraina linnale Tšernihivile ulatusliku rünnaku, mille tagajärjel sai kahjustada üks ettevõte, teatas Tšernihivi linna sõjaväeadministratsiooni juht Dmõtro Brõžõnskõi. 

"Linnas kärgatas umbes 15 plahvatust. Üks linna ettevõte sai kahjustada. Ohvritest teateid ei ole," kirjutas Brõžõnskõi. Rohkem üksikasju ta ei avaldanud.

Enne rünnakut hoiatasid õhujõud mitu korda Tšernihivi ja kogu piirkonna suunas liikuvate droonide eest.

Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused

Telegrami kanali Crimean Wind andmetel kostis Sevastopolis Fiolenti neeme piirkonnas plahvatusi ning Belbeki lennuvälja lähistel avas Vene õhutõrje tule. Samuti teatati trasseeriva laskemoonaga tulistamisest Katša lennuväljal ning võimsast plahvatusest Novofedorivkas asuva Saki lennuvälja läheduses. 

Kanali jälgijad teatasid ka tulistamisest ja plahvatusest Sevastopoli kesklinnas. Linnas ametlikku õhuhäiret välja aga ei kuulutatud. Pealtnägijate sõnul lülitati Katša lennuväljal sisse helgiheitjad ning avati tuli eri suundadesse.

Venemaa võimud ei ole öise rünnaku tagajärgi esialgu ametlikult kinnitanud.

Ukraina droonivägede ülem hoiatas Valgevenet

Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi alias Madjar teatas teisipäeval, et Ukraina kaitsevägi on tuvastanud Valgevenes 500 võimalikku sihtmärki, kuna kasvab mure, et Valgevene võib hakata otsesemalt sekkuma Venemaa sõtta Ukraina vastu, vahendas Kyiv Independent.

Brovdi hoiatas Valgevene diktaatorit Aleksandr Lukašenkot sammude eest, mis võiksid Minski veelgi enam sõtta kaasata, öeldes, et Ukraina väed on Valgevenes juba sihtmärgid kindlaks teinud, manitsedes ühtlasi pingete eskaleerumise eest Kiieviga.

Droonivägede ülem ei täpsustanud, millised sihtmärgid on kindlaks tehtud ega millistel asjaoludel neid võidakse rünnata.

Mure Valgevene rolli pärast Venemaa sõjas on viimasel ajal suurenenud. Kremli lähedane liitlane lubas Venemaa vägedel kasutada oma territooriumi koondumispaigana täiemahulise sissetungi alguses ja on kogu sõja vältel jätkanud Moskva toetamist.

Viimastel nädalatel on Kiiev korduvalt hoiatanud, et Valgevene võib sattuda sõtta otsesemalt, kuna Venemaa ja Valgevene süvendavad sõjalist koostööd ja viivad läbi ühisõppusi, sealhulgas tuumaõppusi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on samuti avalikult hoiatanud Valgevenet suurema rolli võtmise eest sõjas, öeldes, et sellel oleksid "tagajärjed" ja et Ukraina on valmis võtma "ennetavaid meetmeid" vastuseks potentsiaalsetele ohtudele.

Valgevene kaitseministeerium väitis 21. mail, et Venemaa on ühisõppuste käigus viinud tuumalõhkepäid Valgevene territooriumile.

Lukašenko on samal ajal tõrjunud süüdistusi Valgevene suureneva osalemise kohta sõjas ning öelnud, et on valmis Zelenskiga "kohtuma ükskõik kus", et arutada kahe riigi suhteid.

See hoiatus ja laiemad mured Valgevene rolli üle sõjas langevad kokku paguluses viibiva Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja esimese ametliku visiidiga Kiievisse teisipäeval.

Ukraina üksus teatas salajaste ründedroonide kasutamisest Venemaa logistika hävitamisel

Ukraina mehitamata süsteemide üksuse 412. Nemesise brigaadi teatel blokeeris Venemaa ründedroonide löökide tõttu okupeeritud Lõuna-Ukrainas peamise logistikamarsruudi.

Maantee R-280, mida Venemaa okupatsioonivõimud nimetavad ka "Novorossija" trassiks, kulgeb läbi okupeeritud Ukraina linnade: Mariupoli Donetski oblastis, Melitopoli Zaporižžja oblastis ja Simferopoli okupeeritud Krimmis.

Trass on peamine logistikakoridor, mis ühendab Mandri-Ukraina lõunaosa okupeeritud poolsaarega. Seda mööda transporditakse Venemaa vägedele sõjatehnikat ja muid varusid.

Nemesise brigaad teatas, et testis uut salajast ründedrooni. Brigaadi väitel osutus droon Venemaa tagalas väga tõhusaks, hävitades kümneid veoautosid ja kütusetsisterne.

Brigaad lisas, et Ukraina löökide järel piiras Venemaa maanteel rasketehnika liikumist, mistõttu ründavad Ukraina väed nüüd pinnas- ja põlluteid pidi mööda hiilida üritavaid masinaid.

"Kasutame salajasi "ründetiibu", mida ei ole varem avalikkusele näidatud. Tänu 412. Nemesise brigaadi ja tootja tihedale koostööle õnnestus luua süsteem, mis on just selliste ülesannete jaoks ideaalselt kohandatud," seisis avalduses.

Need löögid on osa Ukraina järjest laastavamast operatiivtasandi rünnakute kampaaniast, mille käigus sihitakse objekte 20–200 kilomeetri kaugusel rindejoonest.

Kampaania sihtmärkideks on õhutõrjesüsteemid, juhtimispunktid, kütuse- ja laskemoonalaod ning logistikamasinad.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 358 950 (+1000)

- tankid 11 955 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 618 (+3);

- suurtükisüsteemid 42 790 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1805 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1397 (+0);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1485 (+10);

- operatiivtaktikalised droonid 313 342 (+1307);

- tiibraketid 4687 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 99 645 (+271);

- eritehnika 4224 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.