Tegemist on riikliku prioriteediga, mis toob kohalikele ehitusettevõtetele lähitulevikus märkimisväärses mahus tööd.

"Peamine pingutus on täna ikkagi, et saada valmis piisav arv laskemoona ladusid, sest laskemoona tuleb juurde. See on üks prioriteet, mida kaitsejuhataja on oma käsus selgelt sõnastanud. Laskemoona tuleb hoida väga kindlates tingimustes, nii Eesti enda kaitseväel kui ka liitlastel. Meie roll on tegelikult tagada liitlastele siis hoidlate olemasolu, sest liitlased tulevad ainult siis siia, kui on tingimused olemas," lausus Vaher.

"Laskemoonaladude kogu arvu ja asukohta ma kahjuks öelda ei saa, sest et see on osa kaitsevõimest. Aga ehitame sadu juurde ja ka olemasolevaid on päris palju, nii et Eesti ehitajad ja ehitusettevõtted saavad kindlasti lähitulevikus palju tööd," sõnas Vaher.

Kuna tegemist on strateegiliste objektidega, on ehituskvaliteedile ja turvalisusele seatud kõrgeimad võimalikud nõuded. See aga tähendab, et projektide maksumus ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse.

"Ehitame kindlasti standardit, mida on testinud Ameerika Ühendriigid. Meie liitlased, britid, meie enda kaitsevägi, meie enda pioneerid on lõhanud ja proovinud järele, millise lõhkelaenguga midagi seal sees üldse juhtuda võib. See teeb ka selle objekti väga kalliks," lausus Vaher.

RKIK konkureerib ehitades kogu ehitusturuga. "Alates sellest, et Eestis ehitatakse Rail Balticut, idapiiri, toimub üldine ehitustegevus," loetles Vaher.

Uute ladude planeerimisel ja ehitamisel ei tugineta pelgalt teoreetilistele standarditele, vaid võetakse väga tõsiselt arvesse Ukrainas toimuvat lahingutegevust. Püsiv infovahetus reaalse sõjakogemusega kolleegidega aitab Eestis paremaid ja turvalisemaid otsuseid teha, leidis Vaher.

"Selle infoga tuleb arvestada ja siin on ülioluline, et me Ukrainaga koos esiteks mõtleme, mida me saame teha, aitame neid ja mis siin salata – täna me kuulame väga palju Ukraina kolleege, kuidas nemad teevad, mõtlevad, ehitavad. Sest neil on päris sõjakogemus," lausus Vaher.

Rääkides USA poolt peatatud HIMARS-i raketiheitjate lahingmoona tarnetest, ütles Vaher, et just praegu on Eestis USA esindajad, kellega RKIK-is läbi räägitakse.

"Meil on väga head kontaktid, meil on teadmine, mille taha on see takerdunud ja oleme siin kindlasti optimistid, et me saame läbirääkimised viia edukalt lõpule," lausus Vaher.

"Asi ei ole halb, aga meie läbirääkimised viivad kindlasti meid paremasse olukorda," lisas ta.

Sel aastal peaks Eestisse jõudma ka keskmaa õhutõrjesüsteem IRIS-T, mille laskemoona saabumisega ei tohiks probleeme olla. "Jah. Need arvestused ja rehkendused, mida me oleme teinud, kui palju meil raha selleks jagub, oleme need hanked korraldanud ja ootame tarneid," rääkis Vaher.

"See, et tuleb arvestada kogu aeg tarne nihkumise või tarne muutusega, on meie jaoks tavaline. Kas Eesti kaitsevõime on ohus? Ei ole ohus," sõnas Vaher.

Sajad uued laskemoonalaod on vaid üks osa RKIK-i 500 hallatavast ja ehitatavast objektist üle Eesti.