Esimese maailmasõja käigus lagunenud Vene impeeriumi varemetel rajatud Nõukogude Venemaa alustas kohe pärast esmase sisemise stabiilsuse saavutamist katseid impeeriumi taastamiseks. Seekord kommunistliku ideoloogia loosungite all.

Moskva valitsuse rahastamisel ja juhtimisel valmistasid põrandaalused kommunistid Eestis ette riigipööret. Mässu algus oli määratud 1. detsembri ööle, kuid Moskvas oli teatavaks saanud, et mässuplaan on Eesti julgeolekujõududele teada ning kommunistide ettevalmistusi siin koha peal hinnati ebapiisavaks.

Realistlikuks jäädes pidi see tekitama arusaama, et riigipööre saab Eestis olla edukas ainult otsese sõjalise sissetungi toel. Kui kommunistid kohapeal ise võimu võtta ei suuda, ähvardas Nõukogude Liitu võimalus sattuda Eesti ja tema liitlastega pikaajalisse sõjalisse konflikti. See oleks kindlasti andnud tagasilöögi Nõukogude Liidu alanud püüdlustele esimese kommunistliku režiimina välja murda rahvusvahelisest isolatsioonist. Viimasel hetkel andis Vene juhtkond korralduse riigipöörde ettevalmistused pausile panna.

See ei peatanud üle piiri Eestisse imbunud kommunistlikke löömamehi ja kokkulepitud ajal rünnati strateegilisi objekte. Kuna rünnaku täpne algus oli Eesti võimudele teadmata, saavutati esmase üllatusmomendi toel mõningast edu, kuid hommikuks oli kriitiline hetk möödas. Jätkus veel riigipöörajate jälitamine ja kahjutuks tegemine. Rünnakutes olid tapetud 21 inimest, haavata said 16 sõjaväelast ning 25 eraisikut. Kommunistide löömameestest langes lahingutes 12.

Kui mässajaid oleks saatnud üllatuslik edu ja nad suutnuks võimuletulekut deklareerida, olnuks ka reaalne võimalus, et piiridel olevad üksused oleksid siiski tunginud Eestisse ja puhkenuks sõda.

Ukraina rahval õnnestus oma iseseisvus kindlustada 1991. aastal, kui Venemaa domineeritud kommunistlik impeerium, Nõukogude Liit lagunes. Kuid Venemaa ei leppinud oma mõjuvõimu kaotusega. End diskrediteerinud kommunistlik ideoloogia heideti kõrvale ja Vene imperialism asus konstrueerima omale uusi ideoloogilisi raame. Nüüd tunneme seda rašismi nime all.

Ukrainat püüti aastaid erineval viisil tuua tagasi Venemaa mõjuvälja, kuid poliitilised vahendid ei viinud sihile. 2014. aastal õnnestus Venemaal kohalike käsilaste ja üle piiri sokutatud "roheliste mehikeste" abil korraldada võimu võtmine ja alustada sõda. Selle tulemusena saadi oma kontrolli alla esimesed tükid Ukrainast: Krimm ja osa Ida-Ukrainast.

Rahvusvaheline üldsus ei võtnud seda piisavalt tõsiselt. Venemaalt pumbati edasisse õõnestustöösse miljoneid ja kohalikud käsilased suutsid valitsejates ilmselt tekitada uskumuse, et piisav hulk ukraina rahvast ootab Moskvast "vabastajat".

See oli küll bluff, kuid 24. veebruaril alustas Venemaa president Ukraina vastu uut aktiivset täiemahulist sõjalist rünnakut. Omalt poolt oli selleks julgust andnud lääneriikide pehme reaktsioon senistele Venemaa sammudele oma imperialistlike eesmärkide saavutamisel.

Bluff tuli ilmsiks kiiresti, keegi ei tervitanud "Vene vabastajaid" ega soovinud liituda Vene maailmaga. Ukraina asus otsustavalt oma vabaduse kaitsele ning sõja hind on tuhandete ja tuhandete süütute inimeste elud. Nii nagu see toimus ka kommunistide võimu all.

Täiemahuline sõda Ukrainas jätkub ja inimesed hukkuvad. Sõjasündmuste igapäevane ülevaade muutub teiste riikide inimestele juba ärevakstegevalt harjumuspäraseks taustainfoks ning siit edasi kaob tunnetus toimuva tegelikust traagikast.

Et hoida erksana arusaama selle sõja "inimlikust" poolest avab Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi Riigiarhiiv koostöös Eesti Mälu Instituudiga Tallinnas Harju tänaval kirjanike maja vastas dokumentaalse fotonäituse "KOMMUNISM = RAŠISM". Näitus toob vaatajateni Venemaa terrori ohvriks langenud üksikisikute lood aastatest 1930-1940 ning käimasolevast sõjast.

Vaade Venemaa kahele eri aegadel toimunud võimuhaaramiskatsele toob esile nende imperialistlike püüdluste järjepidevuse ja käekirja püsivuse. Samuti rõhutab see eriliselt info, olgu siis tõese või võltsitud, olulisust kriiside puhkemisel ja juhtimisel. Ilmnevate ohumärkide alahindamine ja proaktiivsest tegevusest loobumine viib traagiliste tagajärgedeni.