Vene ametnikud eirasid tavalisi väljapanekuid ja läksid kohe meistriteoste juurde, panid need veoautodele ja vedasid hinnalised esemed siis minema, vahendas The Times. 

"Neil olid kaasas asjatundjad, nad olid väga informeeritud. Kokku oli umbes 70 töölist. Nad võtsid mõõgad, relvad, kogu meie relvakollektsiooni," ütles Hersoni muuseumi töötaja Jelena Jeremenko. 

"Nad võtsid veel münte, ikoone, kullast esemeid ning 18. ja 19. sajandi mööblit. See polnud lihtsalt rüüstamine, selle varguse organiseeris Vene riik," lisas Jeremenko. 

Ukraina väed vabastasid hiljuti riigi lõunaosas asuva Hersoni linna. Venemaa sõdurid tegelesid okupatsiooni ajal aktiivselt rüüstamisega. Nad röövisid toitu ja alkoholi. Hersoni kultuuripärandi vargusega tegeles aga Venemaa. 

Hersoni kunstimuuseumist on nüüd kadunud 10 000 maali, Vene võimud ei varjanudki oma tegevust. 

"Kõik küsivad, mis oli selle tegevuse motivatsioon. Ma arvan, et see oli katse varastada Ukraina ajalugu," märkis Jeremenko. 

Hersoni muuseumides töötasid varem ka Kremli-meelsed töötajad. Ajaloomuuseumi juht oli Tatjana Bratšenko, kes hiljuti põgenes Krimmi poolsaarele. Hersonis tegi ta koostööd okupantidega. 

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt on näha, kuidas Hersonist röövitud hinnalised maalid on nüüd Krimmis Tavrida muuseumis. Ukraina võimude teatel ei pruugi aga enam kõige hinnalisemad esemed asuda Krimmi poolsaarel.