Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas USA toetusi üliagressiivseks.

Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr ütles usutluses ERR-ile, et ameeriklased jagavad palju raha mikrokiipide tootmisele, autotööstusele ning roheenergia sektorile. "See võib tähendada, et Euroopa ettevõtted kaotavad," tõdes ta.

Teisalt, lisas Staehr, mäletab Macron ilmselt veel, kuidas Prantsusmaa allveelaevade müük Austraaliale luhtus, kui viimasel hetkel otsustasid austraallased ameeriklaste ning brittide pakkumise kasuks. Seega osalt on Macroni hoiatus pigem signaal ameeriklastele Prantsusmaaga rohkem arvestada, eriti pidades silmas Euroopa jagab toetusi sama heldelt.

"Macroni murel ei ole väga sisu. Ajalooliselt on Euroopa Komisjon küll üritanud riigiabi andmist piirata, näiteks Eesti tundis seda, et ei saa alati oma soovi järgi toetust jagada, Estonian Airi puhul. Kuid Euroopa Liit on viimasel kahel, neljal aastal alla andnud ning lubanud riigiabi väga paljudes sektorites," selgitas Staehr.

Päris alusetu Prantsuse presidendi hoiatus pole. Lääneriikide sammud oma turgude kaitsel mõjuvad paratamatult lääne ühtsusele.

"Kui meenutada viie kuni 10 aasta tagust aega, siis lääs soosis alati kaubanduselt piirangute kaotamist. Tahtsime, et nii teeks ka arengumaad. Nüüd on riigitoetused ning jõulisem tööstuspoliitika taas tavaline mõlemal pool Atlandi ookeani. Ka Hiinas. See tähendab, et poliitikud arutavad kaubandust ning selle piiranguid jälle üha enam," ütles Staehr.

Seega näiteks kui ameeriklased tahavad oma mikrokiibitööstuse lahti haakida Hiina tarneahelatest, siis paratamatult saab nende meetmete kõrvalmõjul pihta ka Euroopa. Vajadust seda paremini vältida nentis ka visiidi lõpus Macroniga ühisel pressikonverentsil Ameerika president Joe Biden. "On parandusi, mida me saame teha, et Euroopa riigid saaks kergemini osaleda või ka üksi tegutseda. See mure tuleb veel lahendada. Põhimõtteliselt pole minu eesmärk kunagi olnud seadust kirjutades meie liitlasi kõrvale jätta," ütles ta.