Peep Peterson: tööturul valitseb kõhe vaikus

Peep Peterson.
Peep Peterson. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Minu arvates oli keskmiste ja suurte ettevõtete toetuseta jätmine viga, sest meie eksportijate konkurendid teistes riikides naudivad korraga Eesti omadest madalamaid energiahindasid ja ka riigi tuge. Haavatavus on kõige hellem väljend meie töökohtade suhtelise konkurentsivõime kohta, kirjutab Peep Peterson.

Sotsiaalmaksu laekumise põhjal võib oletada, et Eesti inimeste palgad on tänavu tõusnud ligi 11 protsenti, samas, mitte kõigil. Inflatsioon aga kujuneb tänavu tõenäoliselt rohkem kui kahekümne protsendi suuruseks. See tähendab, et pool hinnatõusust toimub inimeste endi taskust. Palgad ei tõuse nii palju kui hinnad.

Pikas perspektiivis ei ole selline olukord jätkusuutlik. Meie ees seisab küsimus, kas suudame energiahinnad tagasi alla tuua. Seda riik pigem ei suuda, kuid suudame ehk hoida ära nende jätkuva tõusu.

Töökohtade puudus on praegu samal tasemel nagu varem. Sügiseti on tööturul alati märgata aktiivsuse vähenemist, kasvõi seoses hooajatööde vähenemisega, nii on ka sel aastal. Tööandjad ei värba nii palju, kui aasta esimeses pooles. Selle aasta esimene pool oli äärmiselt aktiivne. Märtsis oli meil rekordarv vabu töökohti, peaaegu 10 000. Oktoobris oli poole vähem. Kui vaadata tavalisi ehk sõja- ja koroonavabasid aastaid, siis on seis suhteliselt sama.

Ka töötlev tööstus otsib töökäsi, praegugi on töötukassa kaudu saadaval 900 töökohta. See näitab, et heade oskustega spetsialistil, kes peaks saama töötlevast tööstusest koondamisteate, ei pruugi üldse kaua minna uue töökoha leidmiseni. Statistikagi näitab, et pikaajalistest töötutest moodustavad üle poole need, kel puuduvad erialased oskused.

Erisused võrreldes tavaliste aastatega on tööturul kindlasti seotud sellega, et meile on tulnud elama põgenikud, kes kohanevad ja tegelevad aktiivselt töö otsingutega. Võime olla uhked: praegu meile saabunud sõjapõgenikest on eagrupis 20-64 hõive pea 40 protsenti, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus. Seega on pea pooled otsijaist töökoha leidnud.

Hädas on energiamahukad tööstused

Info koondamisest teeb meid tõsiselt murelikuks. Kuigi kollektiivsetest koondamistest teavitavad ettevõtjad töötukassat ning enamike tööstustest koondatute vastu tunnevad huvi kohe teised ettevõtted, näiteks Standardi töötajate vastu on huvi tundnud Kohila Vineer ja Norma, siis on hetkel meil veel puudu jooksev tervikpilt. Lähiajal on plaanis see koostöös statistikaametiga tööturu statistikalaua lahendusena taas üles seada. See annab võimaluse igal ajahetkel olla kursis jooksva seisuga tööturul.

Kui on olemas värske info, siis suudame kiirelt reageerida. Tööturukoolitused ning ümber- ja täiendõpe on nagunii meie alaline tegevus ja need võimekused on olemas.

Kohalike ettevõtluse ja töökohtade säilitamiseks tuleks ministritel ja valitsusasutustel rohkem suhelda otse erinevate valdkondade ettevõtjatega, et mõista nende muresid ning arvestada lahenduste väljatöötamisel sellega, kust king enim pigistab. Väga informatiivsed on ka ametiühingute ja tööandjatega sisse seatud regulaarsed kolmepoolsed kohtumised, kus saame arutada tööturu olukorda ja lahendamist vajavaid küsimusi kõige laiemas plaanis.

Töötukassa info koondamistest väga sarnased 2019. aastaga, kui anti teada 3500 inimese koondamisest. See kõlab (koondamise teemaliste meediauudiste taustal) nagu üks kahtlaselt hea uudis, sest tänu energiakriisile ja inflatsioonile võiksid numbrid juba praegu olla palju hullemad. Graafikust paistab siiski üks lühike ja järsk pööre joone lõpus, mis võib kirjeldada muutuste algust, kuid kinnitust sellele hüpoteesile veel pole. Seetõttu on ootamatuste vältimiseks igal juhul väga oluline alustada regulaarse seirega ning hoida ravi määramise puhuks rohud valmis, kui haigus tuvastatud ning selle kolle ja põhjused kindlaks määratud.

Raudtee ja transiit on juba punases, puit ja toidutööstus punase piiril

Tööstusvaldkond on peamise eksportijana meile väga oluline, sest annab käivet nii kaubandusele, transpordile kui ka teistele sektoritele. Meil tuleb väga tõsiselt suhtuda tööstusvaldkonna probleemidesse. Me näeme kõige raskemat seisu praegu puidutööstuses, mis koroonapandeemia aastatel usinasti kasvas, kuid mis nüüd on saanud tagasilööke nii turulanguse, toorme kui ka energiahindade kallinemise tõttu.

Küsimus on ka toiduainetetööstuse töökohtade säilimises, sest kõigis kaubagruppides pole energiahindade edasikandmine võimalik. Mõned eriti energiamahukad innovatiivsed tootmised on ennast juba sulgenud ning kuna ka elanikkonna tarbimisvalikud on rahapuuduse tõttu muutumas, võib sulgejaid tulla veel.

Meil on vaja rääkida gaasist ja elektrist. Kõiki meie tööstusi kõnetab oluliselt ja ühtemoodi energiatoetuste suunamine. Minu arvates oli keskmiste ja suurte ettevõtete toetuseta jätmine viga, sest meie eksportijate konkurendid teistes riikides naudivad korraga Eesti omadest madalamaid energiahindasid ja ka riigi tuge. Haavatavus on kõige hellem väljend meie töökohtade suhtelise konkurentsivõime kohta.

Muidugi väga tõsises seisus on raudtee, mis on ennast seadmas ümber põhja-lõuna kaubavoogudele ja sisetranspordile. Seniks on aga tulud maas. Kui arvestame valesti ka infastruktuurikulutuste jaotuse, võime avastada ennast väga varsti olukorras, et meie kaubaveo võimekus on praktiliselt üleni ära koondatud. See oleks oluline viga kasvõi juba strateegilise julgeoleku mõttes.

Mis puudutab näiteks idufirmade rahavoo jahtumist ja IT-valdkonnas toimunud koondamisi, siis võib uskuda, et kõik töötajad leiavad endale siiski uue töö. Võib-olla jääb palgatõus loodetust tagasihoidlikumaks, aga tellimustega pääsevad lõpuks löögile paljud teised, kes seni oma investeeringuid tagasi hoidnud.

Ees on keerulised ajad ja ilmselt on asjatu loota, et see igapäevaelu kuidagi ei mõjuta. Kuidas täpselt, võib selguda juba peagi.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: