SIPRI: koroonakriis ja Vene agressioon takistavad relvade tootmist

Maailma suurima relvatööstusettevõtte Lockheed Martini sõjalennukid F-16 Fighting Falcon (vasakul) ning kolm F-35A Lightning II tänavu Itaalias peetud õppustel Falcon Strike 2022.
Maailma suurima relvatööstusettevõtte Lockheed Martini sõjalennukid F-16 Fighting Falcon (vasakul) ning kolm F-35A Lightning II tänavu Itaalias peetud õppustel Falcon Strike 2022. Autor/allikas: SCANPIX / SIPA

Relvastuse tootmist pidurdas nii eelmisel kui ka sel aastal nii koroonakriis kui ka veebruaris alanud Venemaa agressioon Ukrainas, selgub Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) esmaspäeval avaldatud ülevaatest.

Koroonakriisi põhjustatud tõrked globaalsetes tarneahelates aeglustasid relvastuse tootmist, mistõttu kasvas sõjatööstus 2021. aastal küll pisut kiiremini kui aasta varem - 1,9 protsenti võrrelduna 2020. aasta 1,1 protsendiga aastases võrdluses, kuid see on siiski märksa aeglasem kui Covid-19 pandeemiale eelnenud nelja aasta keskmine (3,7 protsenti).

"Me oleks võinud oodata 2021. aastal palju suuremat kasvu relvade müügis ilma jätkuvate tarneahela probleemideta," ütles SIPRI relvastuskulude ja -toodangu  programmi direktor Lucie Béraud-Sudreau pressiteate vahendusel. "Nii suuremad kui väiksed relvafirmad teatasid, et see on neid mõjutanud. Mõned kompaniid nagu näiteks Airbus ja General Dynamics märkisid ka, et neil ei jätkunud tööjõudu," lisas ta.

Venemaa suuremahuline sissetung Ukrainasse veebruari lõpus põhjustas relvatööstustele uusi probleeme, kuna Venemaa on üks peamisi relvafirmade toorme tarnijaid. See võib raskendada ka USA-l ja Euroopa riikidel tugevdada oma armeesid ning relvastuse varusid, eriti arvestades, et nad on saatnud miljardite dollarite väärtuses laskemoona ja relvi Ukraina toetuseks.

"Toodangu suurendamine võtab aega. Kui tarneahelates jätkuvad tõrked, võib mõnel tootjal kuluda veel mitu aastat, et rahuldada Ukraina sõjaga tekkinud suurem nõudlus," märkis SIPRI vanemteadur Diego Lopes da Silva.

Ehkki näha on Vene relvaettevõtete toodangu suurenemist sõja tõttu, on märgata ka nende raskusi moodsate relvasüsteemide jaoks pooljuhtide hankimisel, tõdeb SIPRI. Samuti mõjutavad Vene relvatööstusi riigile kehtestatud sanktsioonid, mis piiravad ettevõtetele välismaksete tegemist.

SIPRI raporti kohaselt tootsid ja müüsid 100 maailma suurimat relvatööstusettevõtet 2021. aastal kokku 592 miljardi dollari väärtuses oma toodangut.

Saja suurima relvafirma hulgas on 40 pärit Ameerika Ühendriikidest ning nende kogumüük oli eelmisel aastal 299 miljardit dollarit. USA oli ainus piirkond, kus toimus väike kahanemine (0,8 protsenti) reaalmahus võrreldes 2020. aastaga, seda peamiselt kõrge inflatsiooni tõttu.

Maailma viis suurimat relvatootmisettevõtet on USA firmad Lockheed Martin, Raytheon Technologies, Boeing, Northrop Grumman, General Dynamics.

Euroopa ettevõtteid oli esisajas 27, nende kogutoodang oli 123 miljardit dollarit ning see oli 4,2 protsendi võrra suurem kui tunamullu.

Aasia ja Okeaania regiooni ettevõtteid oli saja suurima hulgas 21, aga nende toodang kokku oli 136 miljardit, mis on üle eelmise aastaga võrreldes 5,8 protsenti suurem. Neist kaheksa Hiina relvatööstuse kogutoodang oli mullu 109 miljardit (aastane kasv 6,3 protsenti).

Vene ettevõtteid oli esisajas kuus ning nende relvamüük kokku oli eelmisel aastal 17,8 miljardit – kas 2020. aastaga võrreldes 0,4 protsenti. Kogu Vene relvatööstuses oli mullu märgata stagnatsiooni, tõdes SIPRI.

Instituut rõhutas, et Hiina ja Vene ettevõtet kohta on olnud keeruline infot saada ning nende kohta avaldatud teave ei pruugi olla kõige täpsem.

Lähis-Ida ettevõtteid oli maailma saja suurima relvatööstuse hulgas viis ning nende kogutoodang oli mullu 15 miljardit dollarit ning aastane kasv 6,5 protsenti.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: