Rahvusvaheliste konfliktide uurimisega tegeleva mõttekoja esmaspäeval avaldatud raporti andmed näitavad, et Ameerika Ühendriigid jätkasid ülemaailmsel relvaturul domineerimist, kusjuures USA ettevõtete osakaal ülemaailmses relvaekspordis kasvas aastatel 2020–2024 43 protsendini, olles varasemal viiel aastal (2015–2019) olnud 35 protsendi juures. USA relvaeksport moodustas umbes sama suure osa maailmaturust kui kaheksa järgmist riiki kokku.

Euroopa tervikuna moodustas aastatel 2020–2024 ülemaailmsest relvaimpordist 28 protsenti, võrreldes 11 protsendiga aastatel 2015–2019, teatas SIPRI.

Ainuüksi Ukraina moodustas aastatel 2020–2024 8,8 protsenti ülemaailmsest relvaimpordist ja veidi alla poole sellest tuli Ameerika Ühendriikidest.

Venemaa sissetung Ukrainasse on viinud suurima vastasseisuni lääneriikide ja Moskva vahel pärast 1962. aasta Kuuba raketikriisi ning Kreml ja Valge Maja on öelnud, et väärsammud võivad vallandada Kolmanda maailmasõja.

Sõda on toonud esile Euroopa sõltuvuse USA relvadest, kuigi Põhja-Atlandi kaitseallianss (NATO), Euroopa julgeoleku alus pärast Teist maailmasõda, on üha enam kahtluse alla seatud.

USA tarnis aastatel 2020–2024 enam kui 50 protsenti Euroopa relvaimpordist ning suurimad ostjad on Ühendkuningriik, Holland ja Norra, näitasid SIPRI andmed.

Euroopa liidrid toetasid eelmisel neljapäeval plaane hakata kaitsele rohkem kulutama pärast USA presidendi Donald Trumpi algatustega, mis on tema riigi poliitikat järsult muutmas.

"Järjest sõjakama Venemaa ja Atlandi-üleste suhete pinge all Trumpi esimesel ametiajal astusid Euroopa NATO-riigid samme, et vähendada oma sõltuvust relvaimpordist ja tugevdada Euroopa relvatööstust," ütles SIPRI relvasiirde programmi vanemteadur Pieter Wezeman. "Aga Atlandi-ülesel relvatarnesuhtel on sügavad juured. Import USA-st on tõusnud ja NATO liikmetel Euroopas on USA-st endiselt tellimisel ligi 500 lahingulennukit ja palju muid relvi."

Venemaa relvaeksport langes perioodil viimase viie aastaga (2020-24) 7,8 protsedini maailmaturust, võrreldes 21 protsendiga eelmisel perioodil Ukraina sõja tõttu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide ja suurenenud sisenõudluse tõttu.

Aasia ja Okeaania relvaimport langes 21 protsenti, peamiselt seetõttu, et Hiina toodab üha rohkem ise omale relvi.

SIPRI andmed näitasid, et perioodil 2020–2024 oli ülemaailmne relvakaubandus üldiselt samal tasemel kui neljal eelmisel aastal.

Ukraina esikohal teist aastat järjest

SIPRI ülevaate kohaselt püsis Ukraina relvaimportijate edetabeli kõrgeimal kohal teist aastat järjest, kusjuures tema osakaal kasva eelmise aastaga võrreldes veelgi.

Kui 2023. aastal oli Ukraina osakaal maailma relvaimpordis 14 protsenti ja 2022. aastal 8,7 protsenti, siis eelmisel aastal oli see kasvanud juba 18 protsendile.

"Vähemalt 35 riiki on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta Ukrainasse relvi tarninud ja märkimisväärsed tarned jätkuvad ka praegu. Aastatel 2020-2024 sai Ukraina 8,8 protsenti ülemaailmsest relvaimpordist. Suurem osa Ukrainale tarnitud suurematest relvadest pärines USA-st (45 protsenti), millele järgnesid Saksamaa (12 protsenti) ja Poola (11 protsenti). Ukraina oli ainus Euroopa riik suurimate relvaimportijate esikümnes, kuigi ka paljud teised Euroopa riigid suurendasid sel perioodil märkimisväärselt oma relvaimporti," seisis raportis.