Saks võrdles rünnakuid Vene sõjalennuväljadele ristleja Moskva uputamisega

Foto: SCANPIX / AP / Vene kaitseministeerium

Ukraina esmaspäevased õhurünnakud kahe Venemaal asuva sõjalennuvälja vastu võivad olla sama suure tähendusega, kui Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva uputamine tänavu kevadel, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.

"See on väga tõsine muutus selles sõjas. /---/ Täiesti võrreldav suure sõjalaeva Moskva kaotusega Mustal merel," rääkis Saks teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

Meedia teatel tabas esmaspäeval Saratovi oblastis asuvat Engelsi lennujaama Ukraina droonirünnak. Kahjustada said kaks strateegilist pommitajat Tu-95. Plahvatused toimusid ka Rjazani lennuväljal, mille tõttu hukkus kolm inimest.

Tänavu 14. aprillil uppus Mustal merel Ukraina raketilöögi tagajärjel Vene raketiristleja Moskva.

Saksa sõnul ei ole teada, miks Vene õhutõrje ei suutnud arvatavaid Ukraina droone alla tulistada.

"Mingil põhjusel õhutõrje, mida Venemaal peaks olema, tööle ei hakanud./---/ Rünnak toimus 700 kilomeetri sügavusel Venemaa territooriumil, mis tähendab, et tee peale peaks jääma mitu õhutõrjekompleksi, vähemalt teoreetiliselt, aga millegipärast need tööle ei hakanud," tõdes Saks.

Ta meenutas sakslase Mathias Rusti juhtumit 1987. aastast, kes suutis väikse eralennukiga Nõukogude Liidu õhutõrjest läbi lennata kuni Moskvani. Aga siin on asi palju tõsisem kui ühe lennuentusiasti avantüür, rõhutas Saks.

"Nüüd on küsimus selles, kas Ukrainal on veel neid ründevahendeid. Ega nad ei ole ka täpselt avaldanud, millega nad ründasid. Teine küsimus on, kas Vene õhutõrje on ka päriselt nende vastu võimetu või oli see ühekordne lohakus või liigne enesekindlus – arvates, et Ukrainal sellist ründevõimekust ei ole ja seetõttu ei jälgitud piisavalt [oma õhuruumi]," arutles julgeolekuekspert. Saks tunnistas, et neile küsimustele tal vastust ei ole.

Küll on aga selge, et esmaspäeval pihta saanud strateegilised pommitajad on Venemaa jaoks kriitilise tähendusega nii Ukraina-vastastes õhurünnakutes kui ka strateegilise heidutusena võimaliku tuumalöögi andmiseks ning need ei saa baseeruda suvalisel lennuväljal, lisas ta.

"Need on väga spetsiifilised, nende hooldus ja ettevalmistus nõuab väga spetsiifilist taristut, mida ei ole võimalik kusagile kiiresti rajada. Ega selliseid kohti Venemaal liiga palju ei ole, kus need lennukid saaksid pikemalt baseeruda. Võib-olla üks-kaks lennuvälja on võimalik selleks kohandada, aga siis läheb kogu operatsiooniplaneerimine tohutult palju keerulisemaks ja aeglasemaks. Nii et see on väga-väga tõsine löök," selgitas ta.

Lisaks tasub silmas pidada ka seda, et Venemaa ei ole võimeline selliseid lennukeid praegu juurde ehitama, ütles Saks. "Nad kasutavad neid, mis neil on ja neid nad peavad kuidagi korras hoidma. Ja kui nende arv hakkab kahanema, siis väheneb ka Venemaa strateegiline heidutusvõime," jätkas Saks.

Ukraina õhutõrje paneb Moskva probleemi ette

Saks rääkis ka sellest, et Ukraina üha tugevnev õhutõrjevõimekus seab Venemaa valiku ette, kas neil on mõttekas jätkata raketirünnakuid senisel kujul.

"Ukraina õhutõrjevõimekus on kasvanud. Ja see, et [esmaspäeval] tulistati alla 85 protsenti [Vene] rakette – see on küll minu subjektiivne hinnang, aga ma arvan, et see on üsna selle piiri peal, kus Venemaa peab tõsiselt mõtlema, kas ta sellise planeerimisega saab neid rünnakuid korraldada," rääkis ekspert. "Kui paar-kolm raketti umbes 90-st läbi läheb, siis see oleks juba väga küsitava tulemusega õhurünnak."

"Ukraina on suutnud tekitada olukorra, kus Venemaa juhtkond peab väga tõsiselt kaaluma, kas ta saabki üldse enam selliseid rünnakuid läbi viia. Arvestades ka seda, et lisaks kahaneb ka kasutatavate rakettide arv kiiresti ja neid nad kiiresti taastoota ei suuda," lisas Saks.

Tema hinnangul peaksid Ukraina ründamiseks kasutatavad tiibraketid, eriti need, mida lennukitelt lastakse, olema Venemaal juba nii otsakorral, et lähenetakse strateegilise reservi kasutuselevõtmisele. "Ja kui ta sellise tempoga jätkab, siis ei ole tal varsti enam millegagi tuumarelvi välja lasta," tõdes Saks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: