Mis on oluline 14. aprillil kell 23.10:

- Vene Musta mere laevastiku lipulaev, raketiristleja Moskva sai ööl vastu neljapäeva toimunud plahvatustes tõsiselt kannatada. Ukraina kinnitusel tabasid raketiristlejat nende lastud raketid, Venemaa väitel plahvatas laeval olnud laskemoon;

- Venemaa kinnitas neljapäeva õhtul, et ristleja Moskva uppus;

- Raketiristleja Moskva kaotus on Venemaale suur löök, millest veel hullem oleks ainult lennukikandja või tuumarakettidega relvastatud allveelaeva kaotus, kommenteerisid sõjanduseksperdid uudistekanalile CNN;

- Vene relvajõudude keskendumisel Ukraina idaosale ähvardavad sealseid linnu samasugused purustused nagu on nähtud varem Vene rünnaku alla sattunud Ukraina linnades, hoiatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium neljapäeval;

- Meedia väitel arutatakse Washingtonis valitsuse kõrge esindaja saatmist visiidile Kiievisse, kes võiks seal kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kirjutas väljaanne Politico;

- USA kaitseministeerium korraldas kolmapäeval nõupidamise riigi kaheksa suurima relvatootja tegevjuhtidega, et arutada, kuidas oleks võimalik kiirendada relvade saatmist Ukrainale;

- Valge Maja teatas kolmapäeval, et USA annab Ukrainale veel 800 miljoni dollari eest sõjalist abi. See sisaldab muuhulgas ka helikopterite ja muu varasemast märksa moodsama relvastuse saatmist;

- USA presidendi Joe Bideni sõnad, et Venemaa sõjaväelaste kuriteod kvalifitseeruvad genotsiidiks ei muuda kohe Ameerika Ühendriikide poliitikat ning ei peaks teistes maailma liidrites segadust tekitama, ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki kolmapäeval;

- Briti erukindral: Venemaal ei õnnestu tõenäoliselt Donbassis edu saavutada;

- Venemaa juurtega Iisraeli ärimees Leonid Nevzlin postitas neljapäeval sotsiaalmeedias anonüümsetel allikatel põhineva kirjelduse sellest, kuidas Vene võimud on kinni võtnud mitmeid sõja juhtimisega seotud tegelasi ning kaitseminister Sergei Šoigu on ebaloomulikul põhjusel saadud infarkti tõttu surma äärel.

- Kiiev lükkas tagasi Moskva väited Venemaa piirialade ründamise kohta

Venemaa: ristleja Moskva uppus

Venemaa kaitseministeerium kinnitas neljapäeva õhtul, et Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev, ristleja Moskva uppus.

"Ristleja Moskva pukseerimisel sihtsadamasse kaotas laev laskemoona plahvatusest puhkenud tulekahju käigus saadud korpuse vigastuste tõttu stabiilsuse. Laev uppus tormise mere tingimustes," teatas ministeerium.

"Nagu varem teatatud, evakueeriti ristleja meeskond piirkonnas asuvatele Musta mere laevastiku laevadele," lisas ministeerium.

Ristleja Moskva sai ööl vastu neljapäeva toimunud plahvatustes tõsiselt kannatada. Ukraina kinnitusel tabasid laeva nende lastud raketid, Venemaa väitel plahvatas laeval laskemoon.

Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval varem, et sõjalaev Moskva on vee peal ja see pukseeritakse tagasi kaldale. 

Neljapäeval jätkus pommitamine mitmel pool Ida-Ukrainas

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel Venemaa üha kasvatab oma jõude, valmistudes pealetungiks Ida-Ukrainas. Ukraina väitel õpetab Venemaa oma lõuna sõjaväeringkonna täiendavaid üksusi välja sõdimiseks Ukrainas. Samuti kavandab Venemaa Ukraina andmeil täiendavat üleriigilist mobilisatsiooni.

Neljapäeval jätkasid Vene väed Ukraina linnade ja külade pommitamist.

"Vaenlane jätkab raketi- ja pommirünnakute tegemist külade ja linnade infrastruktuurile ja elamupiirkondadele," kirjutas kidnralstaap.

Ukraina kindralstaabi teatel teevad Ukrainas asuvad Vene üksused enne kavandatud pealetungi luuret näiteks Harkivi oblastis Slobožanskis. Samal ajal jätkub Harkivi linna pommitamine. Samuti valmistuvad Vene väed Ukrain andmeil pealetungiks Donetski oblastis Slovjanski linna vastu.

Ukraina kindralstaabi sõnul jätkuvad lahingud Severodonetski linna ümbruses ning Vene väed üritasid seal edutult Ukraina kaitsest läbi tungida.

Jätkuvalt püütakse Ida-Ukrainast inimesi evakueerida. Luhanski oblasti juhi Sergi Haidai sõnul pommitasid Vene väed kogu neljapäeva jooksul Luhanski oblasti linnu, kuigi seal olid humanitaarkoridorid avatud.

Prantsusmaa plaanib saatkonna Lvivist peagi Kiievisse viia

Prantsusmaa välisministeerium teatas, et riik kavatseb oma saatkonna peagi Lvivist tagasi Kiievisse viia.

"See ümberpaigutumine toimub juba õige pea ning võimaldab Prantsusmaal veelgi tugevdada oma tuge Ukrainale igas valdkonnas, et astuda vastu sõjale, mida Venemaa alustas 24. veebruaril," seisis välisministeeriumi teates..

Prantsusmaa viis oma saatkonna Lvivi märtsi alguses.

Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian teavitas saatkonna Kiievisse naasmisest Ukraina kolleegi Dmõtro Kulebat neljapäeval telefonikõnes.

USA: Venemaa sõjalaev Moskva sai tõsiselt kannatada

"Me pole päris kindlad, mis juhtus. Meie hinnangul toimus plahvatus, vähemalt üks plahvatus, mis oli üsna suur. See põhjustas laevale ulatuslikke kahjustusi," ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby varem neljapäeval. 

"Meie hinnangul suudab laev liikuda. Me arvame, et see liigub nüüd ida poole. Me arvame, et see läheb Sevastopolis remonti," lisas Kirby. 

USA presidendi Joe Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles neljapäeval, et lahingulaev sai tõsiselt kannatada. Sullivan ei täpsustanud, kas tegemist oli venelaste ebakompetentsusega või ukrainlaste eduka raketirünnakuga. 

"Oleme suhelnud ukrainlastega ja nad ütlesid, et tabasid laeva rakettidega. Moskva on Venemaa lipulaev. Nad pidid valima kahe loo vahel. Kas tunnistada ebakompetentsust või seda, et sattusid rünnaku alla. Kumbki pole Venemaa jaoks meeldiv," ütles Sullivan. 

Venemaa: sõjalaev Moskva püsib pinnal ja pukseeritakse tagasi kaldale

Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et sõjalaev Moskva on vee peal ja see pukseeritakse tagasi kaldale. 

"Tulekahju on kontrolli all. Leeke pole enam näha. Laskemoon enam ei plahvata. Ristleja Moskva on endiselt vee peal, peamine relvastus pole kannatada saanud," teatas Venemaa kaitseministeerium. 

Ministeeriumi teatel evakueeriti Moskva meeskond Musta mere laevastiku teistele laevadele. Nüüd võetakse kasutusele meetmed, et ristleja pukseerida sadamasse, vahendas CNN. 

Ukraina sõjavägi väidab, et Moskva on siiski uppumas. Ukraina armee teatel sai laev plahvatuse käigus märkimisväärselt kannatada. 

"Venemaa päästelaevade tegevust takistasid seejärel pardal plahvatanud laskemoon kui ka halb ilm, ristleja hakkas uppuma," teatas Ukraina armee.

Odessa oblasti juhi Maksõm Martšenko kinnitusel tabasid Vene ristlejat kaks Ukrainas valmistatud laevatõrje raketti Neptun. "Musta mere kaitsele paigutatud raketid Nepun põhjustasid [laeval] väga tõsiseid purustusi," ütles Martšenko veebipostituses. Neptun rakettide kasutamist kinnitas hiljem ka Ukraina armee.

Laeva pardal võib korraga paikneda kuni 510 mereväelast.

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš väitis varem , et Vene päästemeeskonnad ei suuda ristlejani jõuda.

Varahommikul hakkasid levima teated, et ristleja võib olla uppunud.

Reports now coming in saying that the Moskva has now sunk to the bottom of the Black Sea.

This is most likely the largest mass-casualty event that the Russian Armed Forces have suffered since Putin launched this war of aggression. pic.twitter.com/1zd09NVyZT

— Visegrád 24 (@visegrad24) April 14, 2022

Raketiristleja Moskva on teine suur Vene sõjalaev, mis on Venemaa sissetungist alates plahvatustes viga saanud. Märtsis toimusid suured plahvatused dessantlaeval Orsk, Ukraina kinnitusel põhjustasid need Ukraina üksuste tulistatud raketid.

Raketiristleja Moskva lasti vette 1979. aastal Mõkolajivis. Laev on 186 meetrit pikk ning selle põhirelvastuseks on laevatõrjeraketid P-1000 Vulkan, mida on laeval kokku 16.

Lisaks on Moskva Venemaale Ukraina sõjas oluline seal olnud S-300 õhutõrjesüsteemi tõttu, mis võimaldas merelt katta tegevusi lõunapoolsel rindel.

Ristleja kandis varem nime Slava (Kuulsus). 2000. aastal sai see Vene Musta mere laevastiku lipulaevaks, ning see on kandnud võtmerolli Venemaa sõjategevuse toetamisel Süürias.

Eksperdid: ristleja kaotus on Venemaale suur löök

Vene Musta mere sõjalaevastiku lipulaeva, raketiristleja Moskva kaotus on Venemaale suur löök, millest veel hullem oleks ainult lennukikandja või tuumarakettidega relvastatud allveelaeva kaotus, kommenteerisid sõjanduseksperdid uudistekanalile CNN.

Ristleja Moskva sai ööl vastu neljapäeva toimunud plahvatustes tõsiselt kannatada ning meeskond on selle maha jätnud või on laev isegi juba põhja vajunud. Ukraina kinnitusel tabasid laeva nende lastud raketid, Venemaa väitel plahvatas laeval süttinud tulekahju tagajärjel laskemoon.

Mis iganes ristleja kaotuse põhjustas, on see igal juhul raske löök Vene laevastiku ja kogu riigi uhkuse pihta ning võrreldav ainult USA lahingulaeva kaotusega Teise maailmasõja ajal või lennukikandjast ilmajäämisega praegu.

"Ainult ballistiliste rakettidega varustatud allveelaeva või (Vene ainsa lennukikandja) Admiral Kuznetsovi kaotus tekitakse Vene moraalile ja laevastiku mainele suuremat kahju," ütles USA sõjalaevastiku endine kõrge ohvitser Carl Schuster, kes on juhtinud USA Vaikse ookeani laevastiku luurekeskuse tegevust.

Sama leidis ka Londoni King's College'i sõjandus- ja strateegiauuringute professor Alessio Patalano. "Sõjalaevad on väljaspool avalikkuse tähelepanu ning nende tegevus on harva uudiste teemaks. Aga need on nagu riigi territooriumi ujuvad  tükid ning kui mõnest sellisest ilma jääda, seda enam lipulaevast, on see lisaks sõjalisele kaotusele ka poliitiline ja sümboolne sõnum" ütles Patalano.

Kiiev lükkas tagasi Moskva väited Venemaa piirialade ründamise kohta

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu lükkas neljapäeval tagasi Venemaa väited, et Kiiev korraldas rünnakud kahe riigi vahelisel piirialal. 

Kiiev süüdistas Venemaad terrorirünnakute korraldamises oma territooriumil, et õhutada riigis Ukraina-vastast hüsteeriat. 

Venemaa süüdistas neljapäeval Ukrainat mürsurünnaku korraldamises Klimovo linna vastu. Hiljem muutis Moskva oma versiooni ja väitis, et Ukraina ründas Klimovot kahe helikopteriga, vahendas Deutsche Welle. 

Briti erukindral: Venemaal ei õnnestu tõenäoliselt Donbassis edu saavutada

Endine kõrge Briti sõjaväejuht, kindral Chris Deverell leiab, et Venemaa ei saavuta Donbassis suurt edu.

"Ukrainlased on end hästi kindlustanud. Nad on hästi varustatud lääne lahingumoona ja relvadega. Umbes pool Ukraina vägedest võib olla juba selles piirkonnas," ütles Deverell. 

"Venemaa relvajõud peavad edu saavutamiseks muutuma märkimisväärselt tõhusamaks. Ma arvan, et Venemaa suurendab linnade pommitamist ja see saab olema kohutav," lisas Deverell. 

Briti kaitseministeerium: Ukraina idaosa linnu ähvardavad massiivsed õhurünnakud

Vene relvajõudude keskendumisel Ukraina idaosale ähvardavad sealseid linnu samasugused purustused nagu on nähtud varem Vene rünnaku alla sattunud Ukraina linnades, hoiatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium neljapäeval.

Kramatorsk ja Kostjantõnivka on esmased Vene õhurünnakute sihtmärgid, seisab Briti kaitseministeeriumi tavapärases lühiülevaates.

"Kombinatsioon laialdastest raketi- ja suurtükirünnakutest ning katsetest kontsentreerida pealetungiks oma jõudusid näitab Vene sõjaväe tagasipöördumist oma traditsioonilise doktriini juurde," märkis Briti kaitseministeerium. "Aga see nõuab ka märkimisväärset vägede taset," lisati teates.

Samas märkis Briti kaitseministeerium, et Ukraina üksused jätkavad endiselt vastupanu Mariupolis, kus nad hoiavad lahingutega kinni märkimisväärset hulka Vene üksusi.

USA kaalub oma kõrge esindaja saatmist Kiievisse

Valge Maja kaalub, kas saata Kiievisse mõni valitsuse kõrge esindaja, kes võiks seal kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kirjutas väljaanne Politico.

Kaalumise all on, kas president Joe Bideni või asepresident Kamala Harrise visiit Kiievisse. Mõlemad on lähiminevikus külastanud ka Ukraina naabrit ja lähimat toetajat Poolat, märgib Politico. Väljaandega rääkinud anonüümsete allikate sõnul on siiski tõenäolisem, et Ukrainat külastab kas välis- või kaitseminister.

Zelenskit on külastanud rida välisriikide liidreid. Kolmapäeval tegid Kiievisse visiidi Eesti, Läti, Leedu ja Poola president.

USA arutab relvatarnete kiirendamist Ukrainale

USA kaitseministeerium korraldas kolmapäeval nõupidamise riigi kaheksa suurima relvatootja tegevjuhtidega, et arutada, kuidas oleks võimalik kiirendada relvade saatmist Ukrainale.

Nõupidamise kohta tehtud teadaandes öeldi, et asekaitseminister Kathleen Hicks keskendus Pentagoni eesmärgile hoida toimimas Ukraina relvade varustamine, aga samal ajal säilitada ka USA kaitsevõime ning toetus liitlastele.

Teisipäeval oli üks USA kaitsetööstuse esindaja rääkinud uudistekanalile CNN, et USA relvastustootjaid häirivad komponentide tarnimisel tekkinud raskused ning tööjõu puudus. Relvastuse tootmismahtusid võib ohustada ka see, et Ukraina varustamise kõrval on kaitsekulutuste kasvatamise tõttu suurenenud ka USA enda nõudlus.

Nõupidamisel osalesid kaitsetööstusettevõtted Lockheed Martin, Raytheon, General Dynamics ja teised.

USA täiendav relva-abi sisaldab ka koptereid

Valge Maja teatas kolmapäeval, et USA annab Ukrainale veel 800 miljoni dollari eest sõjalist abi. See sisaldab muuhulgas ka helikopterite ja muu varasemast märksa moodsama relvastuse saatmist.

President Joe Bideni administratsiooni teatel hõlmab uus abipakett 11 helikopterit Mi-17, vähemalt 300 drooni Switchblade, 18 haubitsat kaliibriga 155-millimeetrit ning 40 000 mürsku nende tarvis, 500 raketti tankitõrjesüsteemidele Javelin, ning tuhandeid muid tankitõrjerelvi. Samuti on abipaketis radarisüsteemid, mis on suutelised tuvastama väljatulistatud rakette ja mürske ning laskekohti, 200 soomustransportööri M113, 100 maastikusõidukit ja ilma meeskonnata droonlaevad rannikukaitseks. Veel on paketis meditsiinivarustust, kaitsevarustust keemia-, bioloogilise- ja tuumarelva vastu, 30 000 kuulivesti ja kiivrit, lõhkeainet ja miine M18A1 Claymore.

"Osa sellest abist sisaldab uusi partiisid varem juba saadetud relvastusest, aga teine osa on uued relvasüsteemid, mida Ukraina enne ei ole saanud," rääkis USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby.

Uus abipakett erineb varasematest USA relvasaadetistest, kuna selles on märksa keerulisem ning võimsam relvastus kui eelnevalt Ukrainale saadetu.

USA president teatas uuest abipaketist telefonikõneluses Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Koos uue abipaketiga on USA alates Venemaa sissetungist Ukrainale andnud sõjalist abi 2,4 miljardi dollari eest.

Pentagoni pressiesindaja John Kirby ütles, et osa USA saadetavast relvaabist on selline, mille kasutamine nõuab ukrainlaste koolitamist.

EL eraldas Ukrainale täiendavalt 500 miljonit sõjaliseks abiks

Euroopa Liidu välisministrid otsustasid kolmapäeval maksta Euroopa rahutagamisrahastust välja kolmanda osa kokku 1,5 miljardi euro suurusest abist, millega Venemaa sõjalist rünnakut tõrjuv Ukraina saab veel 500 miljonit eurot.

"Järgmised nädalad saavad otsustavaks. Venemaa valmistub pealetungiks Ukraina idaosas. On ülimalt oluline, et me suurendaksime oma sõjalist toetust Ukrainale, et ta saaks kaitsta oma territooriumi ja rahvast ning hoida ära edasised kannatused," ütles EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell pressiteate vahendusel.

Eraldatud 500 miljoni euroga kasvab Euroopa Liidu kogutoetus Ukraina kaitsejõududele 1,5 miljardi euroni. Sellega rahastatakse isikukaitsevahendite sõjalise varustuse, kütuse, esmaabi komplektide soetamist Ukraina relvajõududele.

EL-i välisministrite kohtumise järel avaldatud pressiteates öeldakse, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu rikub rängalt rahvusvahelist õigust ning selle tulemusena on hukkunud ja viga saanud suur hulk tsiviilisikuid. Venemaa suunab rünnakuid tsiviilelanikkonna vastu ning võtab sihikule tsiviilobjekte, sealhulgas haiglaid, meditsiiniasutusi, koole ja varjupaiku.

"Need sõjakuriteod tuleb viivitamata lõpetada. Süüdlased ja nende kaasosalised võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega vastutusele. Mariupoli ja teiste Ukraina linnade piiramine ning humanitaarabile juurdepääsu keelamine Venemaa relvajõudude poolt on vastuvõetamatu. Venemaa relvajõud peavad viivitamata tagama turvalised liikumisteed Ukraina teistesse paikadesse ning humanitaarabi toimetamise Mariupolisse ja muudesse sissepiiratud linnadesse," seisab samas.

USA poliitika ei muutu pärast Bideni genotsiidi-süüdistust

USA presidendi Joe Bideni sõnad, et Venemaa sõjaväelaste kuriteod kvalifitseeruvad genotsiidiks ei muuda kohe Ameerika Ühendriikide poliitikat ning ei peaks teistes maailma liidrites segadust tekitama, ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki kolmapäeval.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price keeldus ütlemast, kas Bideni sõnad väljendavad USA valitsuse üldist positsiooni, kuid ta lisas, et president rääkis lähtudes muljest, mis ta oli saanud Ukrainas toimuvate õuduste kajastustest meedias.

Psaki sõnul jätkub siiski õiguslik menetlus, et genotsiidi toimumisele kinnitust saada. Ta ütles, et USA kaalub veel, kas käivitada omapoolne uurimine.

Biden ütles teisipäeval esimest korda, et Venemaa rünnakus Ukrainale on genotsiidi tunnused, teravdades järsult retoorikat Vene presidendi Vladimir Putini kohta. "Jah, ma nimetasin seda genotsiidiks. Üha selgemaks on saanud, et Putin lihtsalt üritab tühistada seisundit "olla ukrainlane"," rääkis Biden.

"Ja tõendid kogunevad. Üha rohkem tõendeid tuleb välja sõna otseses mõttes kohutavatest asjadest, mida venelased on Ukrainas teinud. Ja me saame ainult rohkem ja rohkem teada laastamisest," ütles Biden. "Me laseme juristidel rahvusvaheliselt otsustada, kas see on nii või mitte, kuid mulle tundub, et kindlasti on."

Price'i sõnul tegutseb USA selle nimel, et sõjakuritegude süüdlased vastutama panna.

Genotsiid on kõige rängem rahvusvahelise õiguse rikkumine, mida esmakordselt kasutati natside korraldatud holokausti kirjeldamiseks. Genotsiid kuulutati rahvusvahelise õiguse kohaselt kuriteoks 1948. aasta ÜRO konventsiooniga.

Venemaa lükkas kolmapäeval USA süüdistused tagasi.

Jukose eksomanik: Šoigu on surma äärel, 20 kindrali vahistatud

Venemaa juurtega Iisraeli ärimees Leonid Nevzlin postitas neljapäeval sotsiaalmeedias anonüümsetel allikatel põhineva kirjelduse sellest, kuidas Vene võimud on kinni võtnud mitmeid sõja juhtimisega seotud tegelasi ning kaitseminister Sergei Šoigu on ebaloomulikul põhjusel saadud infarkti tõttu surma äärel.

"Šoigu on mängust väljas, võimalik et ta jääb invaliidiks, kui üldse ellu jääb. Tal oli ootamatult infarkt, ta on reanimatsioonis, aparaatide küljes. Levivad kuuldused, et infarkt ei tekkinud loomulikel põhjustel," kirjutas Nevzlin.

Ex-Yukos owner Leonid Nevzlin, who emigrated from #Russia, shared unconfirmed insights from his sources in #Moscow.

According to him, #Putin arrested 20 generals. #Surkov is under house arrest, Dvorkovich is under criminal investigation. pic.twitter.com/30FGJqYkvf

— NEXTA (@nexta_tv) April 14, 2022

"Arreteeritud on 20 staapides töötanud kaitseministeeriumi kindralit. Siin on kõik selge – totaalne vahendite vargus, mis olid mõeldud Ukraina juhtkonna ja elanike ettevalmistamiseks Vene vabastajate armee vastuvõtuks. Alates 2014. aastast on varastatud umbes kümme miljardit dollarit, mille Putin oli välksõja ettevalmistamiseks eraldanud," jätkas Nevzlin.

Ta kirjeldas ka Vene agressiooni vastu protestinud ja Skolkovo tehnoloogiafondi juhi kohalt tagasi astunud Arkadi Dvorkovitši saatust. Dvorkovits oli kunagi president Dmitri Medvedevi majandusnõunik ja asepeaminister aastatel 2012–2018.

"Dvorkovitši suhtes valmistatakse ette kriminaalasja, temalt oodatakse tunnistusi kolleegide ja sõprade vastu. Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) allikad räägivad, et kui ta keeldub koostööst uurijatega, siis ähvardatakse ta saata kas Matrosskaja Tišina või Lefortovo vanglasse," märkis Nevzlin.

Lisaks kirjutas ta ka juba varem meediast läbi käinud teatest, et president Vladimir Putini endine nõunik ja üks Vene ekspansiooni ideolooge Vladislav Surkov on vahistatud. "Surkov on koduarestis kahtlustatuna sõja ettevalmistuseks eraldatud raha varastamises. See on sama kohtuasi, millega seoses on vahistatud 20 kindralit," teatas Nevzlin.

Venemaa võimude tegevust paljastava rühmituse Bellingcat tegevjuht Christo Grozev on rääkinud, et omastamise süüdistus võib olla ka võimude ettekääne vahistada neid sõjaväe ja julgeolekujõudude juhte, keda Kreml peab süüdlaseks Ukrainas takerdunud sõjakäigus.

Nevzlin lõi ja juhtis koos Mihhail Hodorkovskiga ärigruppi Menatep, millele kuulus ka naftaettevõte Jukos, mille Vene võimud omanikelt ära võtsid ja riigistasid. Hodorkovski veetis aastaid vanglas, kui Nevzlinil õnnestus välismaale põgeneda, Venemaal on ta eluks ajaks vangi mõistetud.