Eesti on andnud Euroopa Komisjonile siduva lubaduse TEN-T võrku kuuluvad teed 2030. aastaks välja ehitada, kuid kui vaadata riigi eelarvestrateegiat ja teehoiukava, siis raha selle jaoks järgmistel aastatel piisavalt pole ning keeruline on näha, kuidas sellise tempoga lubatu teoks tehakse.

Raha vähesuse või puudumise tõttu on hakatud vaatama, kui palju tasub pealinnast lõunapiirini ulatuvatest Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest lubatud kvaliteediga lubatud ajaks valmis ehitada. Näiteks Pärnu ja Ikla vahel on autoliiklus märkimisväärselt hõredam kui Tallinna ja Pärnu ning Tallinna ja Tartu vahel.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja endine majandusminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et 2+2 põhimaanteed võiks ikkagi välja ehitada ja võimalikult tempokalt. Ta tõi näiteks, et tema ministriks oleku ajal otsustati Kose-Võõbu lõik välja ehitada ning võeti selleks pool raha riigieelarvest ning pool väiksemate teede jaoks mõeldud rahast, sest 2+2 põhimaanteed seati prioriteediks.

"Minu ettepanek on praegu, et 2+2 tuleks välja ehitada Pärnu ja Tartuni ja sealt edasi 2+1. See on ka turvalisuse ja stressi küsimus," lausus ta.

Michali sõnul on praegu veel realistlik plaanida, et TEN-T teed suudetakse 2030. aastaks valmis ehitada, edasi, näiteks aastani 2035, peaks praeguste prognooside järgi lükkama Narvani viiva põhimaantee valmimist.

Raha leidmine on tema sõnul järgmise koalitsiooni küsimus. "Elu on teinud vahepeal korrektuure, kaitsekulutusi on arusaadavalt tõstetud. Eks palju sõltub sellest, kui palju läheb Rail Balticu ehitusse, palju on ehitusturg sellega hõivatud, palju jätkub maavarasid sellel ajal. Koalitsioonis tuleb see ära otsustada," rääkis ta.

Koalitsiooni kuuluva Isamaa riigikogu saadik Heiki Hepner leidis samuti, et põhimaanteede jaoks peab raha leidma, kuigi järgmise aasta eelarve räägib pigem vastupidist lugu koalitsiooni soovidest.

"Esiteks on vaja täita lubadus, et TEN-T teed ehitame välja. Teiseks on küsimus üldiselt teede rahastamises, järgmise aasta eelarves on see kõige suurem küsimärk. Iga aastaga rahastus väheneb, see on täiesti jätkusuutmatu lahendus. Nii ei saa. See ei ole hea," lausus ta.

Küsimusele, kust raha võetakse, kui järgmise nelja aasta RES-is on näidatud tee-ehituse raha järkjärguline vähenemine, vastas Hepner, et riigil tuleb võtta laenu.

 "Me peaks võtma laenu, et ehituse tempo püsiks. Laenu oponendid on küll väitnud, et intressid on praegu kõrged, aga vaadake, mida teeb tarbijahinna indeks, see vahe on ju 20 protsenti. See ei kesta muidugi igavesti nii," lausus ta.

Hepneri sõnul peab tähtajaks kindlasti valmis ehitama tihedama liiklusega lõigud; seal, kus liiklus hõredam, näiteks Pärnu ja Ikla vahel, peab ehituse üle veel mõtlema.

Eesti 200 liikuvuse töörühma juhi Pirko Konsa ütles, et turvalised maanteed on hügieeniküsimus ja põhimaanteede valmisehitamiseks on põhjendatud ka laenu võtmine.

"Leiame, et teed tuleks aastaks 2030 igal juhul ehitada vähemalt 2+1 tasemel ning kus liiklustihedus on piisav, ka 2+2 tasemele. TEN-T võrgustikust võiks välja jätta Tartu-Luhamaa lõigu, kuna ühendused Venemaaga lähiajal ei oma perspektiivi," lausus ta.

Laenu võtmine on siiski lühiajaline lahendus ning tegelikult peaks teede rahastamist korralikult reformima, ütles Konsa.

"Tulevikus tuleks aktsiise vähendada ning rakendada teede kasutamise tasusid ja niinimetatud ummikumaksu linnades põhimõttel, et kasutaja maksab. Me ei poolda automaksu kehtestamist enne, kui on reformitud ühistransporti, sest milleks karistada inimest, kui auto on täna tihti ainus võimalik viis kodukohas liikumiseks," lausus ta.

Opositsioon samal meelel

Teede väljaehitamise vajadust rõhutavad ka riigikogu opositsioonierakonnad, kes rääkisid sellest neljapäeval Vikerraadio saates "Reporteritund".

"Jah, tuleks kindlasti ehitada välja. Teedevõrk on oluline, see säästab ka inimelusid," ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Võimalike katteallikatena teede ehituse rahastamiseks näeb Ratas nii laenu, riigi rahastust kui ka era- ja avaliku sektori koostööprojekte ehk PPP-sid. "Jah, päeva lõpus nad lähevad kallimaks, aga sa saad selle asja valmis ja sa ei oota järgmised 30 aastat," ütles Ratas.

Ka endise majandusministri Taavi Aasa sõnul tuleks teede-ehituse rahastamiseks võtta laenu. "Olen seisukohal, et investeeringuteks, mis meie elu kohe paremaks teevad, on laenu kasutamine igati õigustatud," sõnas Aas.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul on teede valmis ehitamine oluline just regionaalpoliitika vaatest.

"Me nägime, kuidas Reformierakond tõmbas lihtsalt vee peale igasugustele nendele päris asjadele, mis regionaalpoliitikat aitavad ajada. Neljarajalised teed on õige asi ja me panime omal ajal valitsuses selle asja tööle, asjad hakkasid liikuma, siis valitsus vahetus ja tõmmati pidurit uuesti," ütles Helme.

"Igal juhul tuleb välja ehitada. Kas 2030. aastaks kõik välja ehitatakse, ma ei oska öelda. See sõltub ka sellest, mis on valimistulemus. Aga rahastuse osas on nii, et kui meil on 20- kuni 25-protsendine inflatsioon, siis kahe- või kolmeprotsendiline laenuintress ei ole suurem kui see inflatsioon," rääkis Helme.

Lisaks kordas Helme juba Ratase nimetatud laenu kui ka PPP-d, aga tõstis üles ka teemaksude võimalust. "Näiteks Saaremaa sillal oleks tasuline ülesõit. See ei ole üldse võimatu, see on kõik võimalik," ütles Helme.

Sikkut: juurde oleks vaja miljard eurot

Sotsiaaldemokraadist majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles, et kindlasti peab senised teehoiu rahastamise põhimõtted lähiaastatel kriitilise pilguga üle vaatama ning leidma lisaraha teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks.

"On teada, et järgmise nelja aasta jooksul oleks teedele juurde vaja umbes miljard eurot. Seda saab katta nii maksumuudatuste kui ka laenurahaga. Vastava otsuse fookuse seadmiseks saab teha kevadel mandaadi saav valitsus," lausus ta.

Sikkuti sõnul ei piirdu teehoiu rahavajadus ainult investeeringutega Pärnu- ja Tartu-suunalistele ühendustele.

"Regionaalpoliitiliselt on ülioluline kvaliteetne teedevõrk maapiirkondade ühendamiseks suuremate keskustega," ütles ta.

Sikkuti sõnul tuleb aga mõelda ka põhimõtteliste muudatuste peale, et soodustada säästlikku liikuvust. "Et vähendada autostumist, tuleb kaupu ja inimesi tuua maanteedelt raudteele, parandada ühistranspordi efektiivsust ja nii edasi," ütles ta.

Kõigi vastuste järel jääb endiselt küsimus: kui poliitiline tahe on kõigil erakondadel olemas põhimaanteede ehitust piisaval määral rahastada, siis miks seda pole tehtud.

Eesti on võtnud kohustuseks ehitada 2030. aastaks välja Tallinnast Tartusse ja Pärnusse suunduvad Euroopa TEN-T teedevõrgu maanteed. Selleks on olemas aastateks 2025–2030 ehituskava, kuid rahastust ei ole.

Valitsus kinnitas eelmisel nädalal riigiteede teehoiukava järgnevaks neljaks aastaks, mille järgi on teede rahastus sel perioodil vajaminevast poole võrra väiksem. See seab ohtu Tallinnast Pärnusse ja Tartusse suunduvate TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede väljaehitamise 2030. aasta lõpuks.